Georg Loogna: erinevus redaktsioonide vahel

Ta sündis [[Peterburi]]s eesti-vene segaperekonnas, meremees Oskar Grossi ja tema abikaasa Sofia (neiuna Ozerova) pojana; tema isa jäi kadunuks [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ning ema suri, kui ta oli 4nelja-aastane. Lapse- ja koolipõlve veetis ta [[Narva]]s, kus teda kasvatas õmblejast tädi, jaseal kuslõpetas ta lõpetas aastalka [[1934]]. aastal [[Narva Vene Ühisgümnaasium]]i. Aastatel [[1935]]–[[1941]] õppis ta (vaheaegadega) [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]] seda lõpetamata. Aastast [[1939]]. aastast kuulus ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i.

1941. aasta mobilisatsiooniga saadeti ta Siberisse tööpataljoni ning 1942. aasta jaanuaris määrati [[Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i sidepataljoni vanemvelskriks. Pärast haavatasaamist ja rindelt äratulekut õppis ta kümme kuud [[Moskva II Meditsiiniinstituut|Moskvas II Meditsiiniinstituudis]]. Seal alustas ta plaanitava meditsiiniraamatukogu komplekteerimist.

1944. aasta sügisel saabus ta Eestisse ja asutas Tallinnas [[Arstide Koda|Arstide Koja]] endistes ruumides [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 3 Riikliku Teadusliku Meditsiiniraamatukogu, mille direktor oli kolm aastat. 1947. aastal jätkas ta õpinguid Tartus ja lõpetas ülikooli 1950. aastal. Aastatel 1951–1992 töötas Loogna Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis teadussekretärina ja kantserogeneesimehhanismide labori juhatajana. Ta töötas ka õppejõuna ning avaldas kolm anatoomiaõpikut ja soome keelest tõlgitud ja täiendatud meditsiinisõnastiku.

Georg Loogna on olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust on tal tütar. Aastast [[1969]]. aastast oli ta abielus arstiteadlase [[Naomi Loogna]]ga.