Redaktsioon: 9. märts 2018, kell 09:05 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. veebruar 2021, kell 16:36 redigeeri eemalda Pt (arutelu \| kaastöö) 131 muudatust P →‎Ajalugu: Õigekirjaparandus Uuem muudatus →
15. rida: Küla esimene kirjalik mainimine oli F. von Stackelbergi kaardil oli aastal 1550 ning märgitud ilmselt perena: "Kikeper". 1599. aasta Liivimaa revisjonis mainiti nime "Kikeperd(d)" ja 1601. aasta Rootsi revisjonis nime "Kickefer", kus ta ilmselt on juba märgitud külana, oli ta ju paikkonna süda. Kes on lugenud Kalevipoja suurt köidet, see teab, et Kikepera on ka seal mainitud, täpsemalt 10. peatükis. Pärimuse järgi olla kolm rootsi sõjameest ~~varjupaikka~~varjupaika otsinud kuskil Põhajasõja ajal. Üks neist läks Laiksaarde, teine Kikeperra ja kolmas 7 versta eemal asuvasse Viirale. Muuseas olgu mainitud, et kaks viimast kandsid Kosenkraniuse nime, kelle juured on imbunud ka tänapäeva ja nad on Kikepera elanikud ka praegu. 1773. aasta Mellini atlases esineb "Kikkeperre" küla (3 peret) ja "Lutso" kõrts, mis asusid kunagise Viljandi-Pärnu talitee ääres üle suure raba. 1816. aasta revisjonis oli Kikepera külas juba neli suitsu: Laus (Klaus), Lems, Jaan ja Laus Lausi poja pered ning Lutsul 1, Vaiksekülas 1 ja Lähkmal 1 suits. 1829. aasta revisjonis on varem märgitud pered ka juba esmakordselt perekonnanimedega: Kosenkranius, Lemsi perre on tekkinud väimehena Talts ja Adam ning talu on saanud nimeks "Lömpsi".

Kikepera: erinevus redaktsioonide vahel