Sudu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:LondonSmog.jpg|thumb|Sudu Londonis]]

 

[[Termin]] "sudu" on kokku pandud sõnadest "[[suits]]" ja "[[udu]]". Sõna loomisel oli eeskujuks [[Inglise keel|ingliskeelne]] termin ''smog'' (''smoke'' + ''fog''). Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn [[Londoni-tüüpi sudu]] – võib tõesti käsitleda kui [[vesi|niiskuse]] ja [[Väävel|väävlirikka]] suitsu [[Keemiline reaktsioon|reaktsiooni]] saadust, kuid teise, [[fotokeemilise sudu]], tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu.

 

 

Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri [[tahm]]aosakesed ja [[väävli oksiidid]], sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on [[veeaur]]ust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ja [[vesi]] kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava [[Vesinikeksponent|happelise]] reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata.

Fotokeemiline sudu ei teki mitte [[vihm]]ase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja [[lenduvad orgaanilised ühendid|lenduvate orgaaniliste ühendite]] vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on [[aerosool]]id ja [[osoon]]. Seda tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju [[mootorsõiduk]]ite [[Heitgaasid|heitgaase]] ja [[tööstus]]likku atmosfäärisaastet.

 

 

Sudu võimendavaks asjaoluks on [[temperatuuriinversioon]]i esinemine atmosfääri alaosas. See tähendab seda, et vahetult maapinna lähedal olevas õhukihis on temperatuur madalam kui selle kohal olevas õhukihis. Seetõttu ei saa [[õhk]] kõrgele tõusta ja sudu hajumine on takistatud. Samuti on oluline, et ei esineks tugevat [[tuul]]t, sest see puhuks sudu [[linn]]ade kohalt minema.

 

 

[[Kategooria:Meteoroloogia]]