John William Strutt, kolmas parun Rayleigh: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}}
{{Teadlane|pilt=John William Strutt.jpg|nimi=Parun Rayleigh|pildiallkiri=John William Strutt, kolmas parun Rayleigh|sünniaeg=12. november 1842|signatuur=Autograph of Rayleigh.png|surnud=30. juuni 1919 (76 -aastaselt)|sünnikoht=Langford Grove, Maldon, Essex, Inglismaa|surmakoht=Terling Place, Witham, Essex, Inglismaa|tegevusala=[[Füüsikafüüsika]], [[akustika]], [[optika]]|autasud={{unbulleted list|style="white-space:nowrap;" |{{small|1865}} [[Smith'iSmithi auhind]] |{{small|1882}} [[Kuninglik medal]] |{{small|1890}} [[De Morgani medal]] |{{small|1894}} [[Matteucci medal]] |{{small|1895}} [[Faraday lektori auhind]]|{{small|1899}} [[Copley medal]] |{{small|1904}} [[Nobeli füüsikaauhind]] |{{small|1905}} [[Alberti medal]]| {{small|1913}} [[Elliott Cressoni medal]] |{{small|1914}} [[Rumfordi medal]] |}}|alma_mater=[[Cambridge'i Ülikooli Trinity kolledž]]|tuntumad_õpilased={{unbulleted list |[[J. J. Thomson]] |[[Jagadish Chandra Bose]] |[[Sir William Ramsay]]}}|doktoritöö_juhendaja=[[Edward John Routh]]<br>[[Sir George Stokes, 1st Baronet|Sir George Stokes]]<ref>{{Cite web|url=https://www.genealogy.math.ndsu.nodak.edu/id.php?id=101979|title=John Strutt (Lord Rayleigh) - The Mathematics Genealogy Project|website=www.genealogy.math.ndsu.nodak.edu}}</ref>}}
 
'''John William Strutt, kolmas parun Rayleigh''' (ka: '''lord Rayleigh'''; [[12. november]] [[1842]] [[Langford Grove]], [[Essex]] – [[30. juuni]] [[1919]] [[Witham]], Essex) oli inglise [[teadlane]], kes panustasandis oluliseltolulise panuse nii [[Teoreetiline füüsika|teooreetiliseteoreetilisse]]-, kui ka [[eksperimentaalfüüsika]] valdkondades. Töötas kogu oma akadeemilise karjääri jooksul [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'i Ülikooliseksperimentaalfüüsikasse]]. Arvukate autasude seas anti talle 1904. aastal [[Nobeli füüsikaauhind]] "tema gaaside tiheduse uurimise eest ja nende uuringute käigus [[Argoon|argooni]] avastamise eest". Ta oli aastatel 1905–1908 [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] [[Londoni Kuningliku Seltsi presidendid|president]] ja 1908–1919 Cambridge'i Ülikooli kantsler.
 
Ta töötas kogu oma akadeemilise karjääri jooksul [[Cambridge'i Ülikool]]is. Arvukate autasude seas anti talle 1904. aastal [[Nobeli füüsikaauhind]] "tema gaaside tiheduse uurimise eest ja nende uuringute käigus [[argoon]]i avastamise eest". Ta oli aastatel 1905–1908 [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] [[Londoni Kuningliku Seltsi presidendid|president]] ja 1908–1919 Cambridge'i Ülikooli kantsler.
Rayleigh esitas esimese teoreetilise selgituse [[Valgus|valguse]] elastsele [[Hajumine|hajumisele]] [[Osake|osakestelt]], mille mõõtmed on palju väiksemad hajuva valguskiirguse [[Lainepikkus|lainepikkusest]]. Antud käsitlust nimetatakse tänapäeval "[[Rayleigh' hajumine|Rayleigh' hajumiseks]]" ja see annab füüsikalise selgituse taeva sinisele värvusele. Lisaks tegeles ta tahkistes levivate [[Ristlaine|rististe]] [[Pinnalained|pinnalainetega]], mida tänapäeval nimetatakse "[[Rayleigh' laine|Rayleigh' laineteks]]".
 
Rayleigh esitas esimese teoreetilise selgituse [[Valgus|valgusevalgus]]e elastsele [[Hajumine|hajumisele]] [[Osake|osakestelt]], mille mõõtmed on palju väiksemad hajuva valguskiirguse [[Lainepikkus|lainepikkusestlainepikkus]]est. AntudSeda käsitlust nimetatakse tänapäeval "[[Rayleigh' hajumine|Rayleigh' hajumiseks]]" ja; see annab füüsikalise selgituse taeva sinisele värvusele. Lisaks tegeles ta tahkistes levivate [[Ristlaine|rististe]] [[Pinnalained|pinnalainetega]], mida tänapäeval nimetatakse "[[Rayleigh' lainelained|Rayleigh' laineteks]]".
Panustas oluliselt [[Vooliste dünaamika|vooliste dünaamikasse]] võttes kasutusele [[Dimensioonita suurus|dimensioonita suuruse]], [[Rayleigh number|Rayleigh' arvu]], mis on seotud [[Looduslik konvektsioon|loodusliku konvektsiooniga]]. Panustas vooliste dünaamiskasse tutvustades kontseptsioone [[Rayleigh' voolamine|Rayleigh' voolamisest]], [[Rayleigh–Taylori ebastabiilsus|Rayleigh–Taylori ebastabiilsusest]] ja Rayleigh' tingimusest [[Taylor–Couette' voolamine|Taylor–Couette' voolamise]] stabiilsuseks. Lisaks formuleeris [[Aerodünaamiline tõstejõud|aerodünaamilise tõstejõu]] [[Tõstejõu tsirkulatsiooniteooria|tsirkulatsiooniteooria]]. [[Optika|Optikas]] pakkus Rayleigh välja tuntud kriteeriumi [[Nurklahutus|nurklahutuse]] jaoks. Tema klassikalise musta keha kiirguse jaoks [[Rayleigh'-Jeansi valem|Rayleigh'-Jeansi valemi]] tuletamisel oli oluline osa [[kvantmehaanika]] teooriate tekkimiseks (vaata katastroof ultravioletses spektri osas - ''ing. k. ultraviolet catastrophe''). Kõigele lisaks on parun Rayleigh ka tänapäevani [[Akustika|akustikute]] ja akustika inseneride poolt hinnatud mõjuka akustika õpiku "''The Theory of Sound''" (1877) autor.
 
Panustas oluliselt [[Vooliste dünaamika|vooliste dünaamikasse]]s võttis võttesta kasutusele [[Dimensioonita suurus|dimensioonita suuruse]], [[Rayleigh number|Rayleigh' arvu]], mis on seotud [[Looduslik konvektsioon|loodusliku konvektsiooniga]]. Panustas vooliste dünaamiskassedünaamikasse tutvustades kontseptsioone [[Rayleigh' voolamine|Rayleigh' voolamisest]], [[Rayleigh–TayloriRayleigh'-Taylori ebastabiilsus|Rayleigh–TayloriRayleigh'-Taylori ebastabiilsusest]] ja Rayleigh' tingimusest [[Taylor–CouetteTaylori-Couette'i voolamine|Taylor–CouetteTaylori-Couette'i voolamise]] stabiilsuseks. Lisaks formuleeris [[Aerodünaamiline tõstejõud|aerodünaamilise tõstejõu]] [[Tõstejõu tsirkulatsiooniteooria|tsirkulatsiooniteooria]]. [[Optika|Optikas]]s pakkus Rayleigh välja tuntud kriteeriumi [[Nurklahutus|nurklahutuse]] jaoks. Tema klassikalise musta keha kiirguse jaoks [[Rayleigh'-Jeansi valem|Rayleigh'-Jeansi valemi]]i tuletamisel oli oluline osa [[kvantmehaanika]] teooriate tekkimiseks (vaatavt katastroof ultravioletses spektri osas - ''ing. k. ultraviolet catastrophe''). Kõigele lisaks on parun Rayleigh ka tänapäevanitänini [[Akustika|akustikute]] ja akustika insenerideakustikainseneride poolt hinnatud mõjuka akustika õpiku "''The Theory of Sound''" (1877) autor.
== Autasud ja tunnustused ==
Tema auks on [[Kuu]]l nimetatud [[kraater]] ''[[Rayleigh (kraater Kuul)|Rayleigh]]'' ja kraater ''[[Rayleigh (kraater Marssil)|Rayleigh]]'' [[Marss|Marssil]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Feature/4966|pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature.|väljaanne=USGS Astrogeology Research Program|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Feature/4967|pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature|väljaanne=USGS Astrogeology Research Program|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tema järgi nimeti 1 juuni 2007 [[Asteroid]] [[22740 Rayleigh]].<ref>{{cite web|author=JPL|url=http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=22740|title=JPL Small-Body Database Browser: 22740 Rayleigh (1998 SX146)|publisher=NASA|vaadatud=23 July 2008|year=2008|author-link=Jet Propulsion Laboratory}}</ref> Pinnalaineid tahkistes on tema järgi nimetatud [[Rayleigh' laine|Rayleigh' laineteks]]. [[Akustiline eritakistus|Akustilise eritakistuse]] ühik [[rayl]] on samuti nimetatud tema auks. Rayleigh'le omistatud autasud ajalises järjestuses on kaː
 
== Tunnustus ==
* [[Smith'i auhind]] (1864)
Tema auks on [[Kuu]]l nimetatud [[kraater]] ''[[Rayleigh (kraater Kuul)|Rayleigh]]'' ja kraater ''[[Rayleigh (kraater Marssil)|Rayleigh]]'' [[Marss|MarssilMarsil]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Feature/4966|pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature.|väljaanne=USGS Astrogeology Research Program|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://planetarynames.wr.usgs.gov/Feature/4967|pealkiri=Gazetteer of Planetary Nomenclature|väljaanne=USGS Astrogeology Research Program|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tema järgi nimeti 1 juuni 2007 [[Asteroid]] [[22740 Rayleigh]].<ref>{{cite web|author=JPL|url=http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=22740|title=JPL Small-Body Database Browser: 22740 Rayleigh (1998 SX146)|publisher=NASA|vaadatud=23 July 2008|year=2008|author-link=Jet Propulsion Laboratory}}</ref> Pinnalaineid tahkistes on tema järgi nimetatud [[Rayleigh' laine|Rayleigh' laineteks]]. [[Akustiline eritakistus|Akustilise eritakistuse]] ühik [[rayl]] on samuti nimetatud tema auks. Rayleigh'le omistatudanti autasud ajalises järjestuses onjärgmised kaːautasudː
 
* [[Smith'iSmithi auhind]] (1864)
* [[Kuninglik medal]] (1882)
* [[Matteucci medal]] (1894)
19. rida ⟶ 22. rida:
* [[Rumfordi medal]] (1914)
 
Lord Rayleigh oli ka algsete 1902. aasta kroonimise autasu teenete ordeni saajate seas, mille saajate nimekiri avaldati 26. juunijuunil 1902<ref>"The Coronation Honours". ''The Times'' (36804). London. 26 June 1902. p. 5.</ref> ja sai 8 augustil 1902 ordeni kuningas [[Edward VII]] [[Buckinghami palee|BuckinghamBuckinghami palees]].<ref>"Court Circular". ''The Times'' (36842). London. 9 August 1902. p. 6.</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.thegazette.co.uk/London/issue/27470/page/5679|pealkiri=The London Gazette. 2 September 1902. p. 5679.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Talle omistati ka anti 6. septembril 1902 [[Oslo Ülikool|Oslo Ülikooli]]i [[Audoktor|audoktorikraad]] ''Doctor mathematicae'', kui tähistatutähistati 100 aasta möödumist matemaatikumatemaatik [[Niels Henrik Abel|Niels Henrik Abeli]] sündimisest.<ref>"Foreign degrees for British men of Science". ''The Times'' (36867). London. 8 September 1902. p. 4.</ref><ref>{{cite web|url=http://www.uio.no/om/tall-og-fakta/aresdoktorer/tidligere-aresdoktorer/1902-1910/|title=Honorary doctorates from the University of Oslo 1902-1910}} ''(in Norwegian)''</ref>
 
Sir [[William Ramsay]], kes oli tema kaastööline uuringutes, mis viisid argooni avastamiseni, kirjeldas Rayleigh'td kui "suurimsuurimat elusolevelusolevat inimeneinimest".<ref name=":0">{{Cite book|last=Gavin|first=Sir William|year=1967|title=Ninety Years of Family Farming|publisher=Hutchinson of London|pages=24}}</ref>
 
==Vaata ka==
* [[Rayleigh' arv]]
* [[Rayleigh' hajumine]]
* [[Rayleigh' jaotus]]
* [[Rayleigh' ketas]]
* [[Rayleigh' laine]]
* [[Rayleigh' medal (akusktikaakustika instituut)]]
* [[Rayleigh' medal (füüsika instituut)]]
* [[Rayleigh'-Jeansi valem]]
* [[Rayleigh'-Ritzi meetod]]
* [[Raylegh' voolamine]]
* [[Raylegh' võrrand]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
==Välislingid==
* [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1904/strutt/facts/ Lord Rayleigh Nobeli auhinna lehel]
 
== Viited ==
{{Viited}}
{{DEFAULTSORT:Rayleigh, John}}
{{NobelFüüsika}}