Aine omadused: erinevus redaktsioonide vahel

[[Molekul]] on aine kõige väiksem osake, milles säilivad tema [[keemilised omadused]] ([[Inertgaasid]]e puhul on aine kõige väikseimaks osakeseks siiski üldjuhul aine [[aatom]]). Aine keemilised omadused ilmnevad ''molekulide'' [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]], milles muutub aine keemiline olemus. Keemilised omadused on aluseks ainete [[keemianomenklatuur|klassifitseerimisel]], näiteks [[metallid]], [[halogeenid]], [[happed]], inertgaasid, [[alkoholid]], [[alkeenid]], [[areenid]] jne. Mingit aineklassi iseloomustavad vastavale ainegrupile ühised keemilised omadused.

Aine keemilised omadused on tema keemiline stabiilsus, [[reaktsioonivõime]], [[oksüdatsioon|oksüdeeruvus]], [[happesus]], [[aluselisus]], [[toksilisus]], [[bioaktiivsus]] jne. Aine keemilisi omadusi saab kindlaks teha mõjutades seda keemiliselt. Keemilisi omadusi määratakse tihti klassikalise keemilise [[analüütiline keemia|analüüsi]] meetoditega nagu [[mahtanalüüs|maht-]] ja [[kaalanalüüs]].