Vikipeedia

Tervisekassa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
399 muudatust
Parandasin interpunktsiooni- ja grammatikavigu, eemaldasin kantseliiti ja stiililiselt sobimatuid väljendeid jne.
1. rida:
{{See artikkel| räägib Eesti Haigekassast ja Eesti haigekassade ajaloost; üldmõiste kohta vaata [[haigekassa (üldmõiste)]]}}
 
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} {{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2020}}{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}
'''Eesti Haigekassa''' on avalik-õiguslik organisatsioon, mille tähtsaim ülesanne on korraldada riiklikku [[ravikindlustus]]t ja võimaldada seeläbi kindlustatud inimestele seeläbi hüvitisi, arstiabi ja võimalusining haiguste ennetamiseksennetustegevusi. Eesti Haigekassa tegevuse aluseks ontegutseb [[Eesti Haigekassa seadus]]<nowiki/>e põhjal.<ref name="EHKS" /> ▼
 
▲'''Eesti Haigekassa''' on avalik-õiguslik organisatsioon, mille tähtsaim ülesanne on korraldada riiklikku [[ravikindlustus]]t ja võimaldada seeläbi kindlustatud inimestele hüvitisi, arstiabi ja võimalusi haiguste ennetamiseks. Eesti Haigekassa tegevuse aluseks on [[Eesti Haigekassa seadus]].<ref name="EHKS" />
 
==Ülesanded==
'''Haigekassa missioonülesanne''' on korraldada ravikindlustust nii, et tagadatagatud oleks kindlustatute võrdne kohtlemine ja vajadusele vastavate kvaliteetsete kulutõhusate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ning rahaliste hüvitiste, mis oleksid kõik vajadusele vastavad, kvaliteetsed ja kulutõhusad, õigeaegne kättesaadavus. Kuna Haigekassa üks ülesanne on tasuda ka haiguste ravi kulud, siis katab need nii raviteenuste, [[visioonRavim|ravimite]] onkui tagadaka inimeste[[Meditsiiniline turvatunneabivahend|meditsiiniliste võimalikeabivahendite]] terviseprobleemideeest tekkimiselHaigekassa kindlustus. Peale selle maksab Haigekassa ravikindlustatud inimestele rahalisi hüvitisi: [[haigushüvitis|haigus-]] ja lahendamisel[[hooldushüvitis]]t, [[lapsendamishüvitis|lapsendamis-]] ja [[sünnitushüvitis]]t, [[kunstliku viljastamise hüvitis]]t, [[täiendav ravimihüvitis|täiendavat ravimihüvitist]] ning [[hambaravihüvitis|hambaravi-]] ja [[proteesihüvitis|proteesihüvitist]].<ref name="N3ceZ" />
 
Muud Haigekassa ülesanded peale ravikindlustussüsteemi haldamise on:
Haigekassa toimib [[solidaarsus]]e põhimõttel. Vajaliku ravi saavad kõik kindlustatud isikud, ka need, kes hetkel maksude näol ise ei panusta. Vanad ja noored, vaesed ja rikkad ning haiged ja terved inimesed saavad kõik abi võrdsetel alustel.
* tegeleb haiguste ennetamisega tegelemine;▼
* annab nõu ravikindlustusega seotud küsimustes nõu andmine;▼
* teavitab isikuidinimesi nende ravikindlustusalastest õigustest ja kohustustest teavitamine;▼
* aitab kaasa [[ravistandard]]ite ja ravijuhisteravijuhendite koostamiselekoostamine;▼
* motiveerib [[tervishoiuasutus]]<nowiki/>i oma töödetöö kvaliteeti parandama motiveerimine;▼
* tervisekindlustuspõhiste välislepingute täitmise korraldamine;
* osaleb [[tervishoid|tervishoiu]] riiklikul planeerimisel osalemine;▼
* kooskõlastab oma tegevusvaldkonna [[õigusakt|õigusaktid]]e ja [[välisleping|välislepingute]]uid. kooskõlastamine;▼
*inimestele võimalike terviseprobleemide tekkimise ja lahendamise korral turvatunde pakkumine.
Haigekassa toimib [[solidaarsus]]e põhimõttel. Vajaliku ravi saavad kõik kindlustatud isikud, sõltumata nende maksudest tulenevast rahalisest panusest.
 
Eesti ravikindlustussüsteem järgib rahvusvaheliselt heaks kiidetud põhimõtteid. Ravikindlustus peab:▼
Eesti Haigekassa peamine ülesanne on tasuda ravikindlustatud inimeste kulud [[haigus]]te [[ravi]]ks.
Haigekassa kindlustus katab lisaks [[raviteenus]]ele ka kulud [[ravim]]itele ja [[meditsiiniline abivahend|meditsiinilistele abivahenditele]]. Lisaks maksab haigekassa ravikindlustatud inimestele rahalisi hüvitisi – [[haigushüvitis|haigus-]] ja [[hooldushüvitis]]t, [[lapsendamishüvitis|lapsendamis-]] ja [[sünnitushüvitis]]t, [[kunstliku viljastamise hüvitis]]t, [[täiendav ravimihüvitis|täiendavat ravimihüvitist]] ning [[hambaravihüvitis|hambaravi-]] ja [[proteesihüvitis]]i.<ref name="N3ceZ" />
 
* katma võimalikult suursuure osa rahvastikust peab olema ravikindlustusega kaetud;▼
Lisaks ravikindlustussüsteemi haldamisele Eesti Haigekassa:
* ravikindlustuse ulatus peab olema võimalikult suur, st solidaarne ravikindlustus pakub võimalikult ulatuslikku, terviklikku ja terviklikku, tänapäevast tervishoiuteenuste paketti;▼
▲* tegeleb haiguste ennetamisega;
* ravikindlustus peab olema võimalikult laialdane, st inimese omaosalus kogu ravikulust peab olema optimaalne ega tohi viia vaesusriskini.▼
▲* annab nõu ravikindlustusega seotud küsimustes;
▲* teavitab isikuid nende ravikindlustusalastest õigustest ja kohustustest;
▲* aitab kaasa [[ravistandard]]ite ja ravijuhiste koostamisele;
▲* motiveerib [[tervishoiuasutus]]i oma tööde kvaliteeti parandama;
* korraldab tervisekindlustust puudutavate välislepingute täitmist;
▲* osaleb [[tervishoid|tervishoiu]] riiklikul planeerimisel;
▲* kooskõlastab oma tegevusvaldkonna [[õigusakt]]e ja [[välisleping]]uid.
 
Haigekassa tööd reguleerivadreguleerib mitmedmitu õigusaktidõigusakti – organisatsiooni aluseksalus on Eesti Haigekassa seadus,. ravikindlustuseRavikindlustuse saamist ja selle sisu reguleerib [[ravikindlustuse seadus]], lisaksning mitmedmitu Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri määrusedmäärust.▼
▲Eesti ravikindlustussüsteem järgib rahvusvaheliselt heaks kiidetud põhimõtteid:
 
Eesti Haigekassa eesmärgideesmärke, ülesandedülesandeid, pädevuse ja tegevuse alusedaluseid ning organidorganeid sätestavadmääravad kindlaks Eesti Haigekassa seadus ja Haigekassa [https://www.haigekassa.ee/haigekassa/oigusaktid põhikiri].▼
▲* võimalikult suur osa rahvastikust peab olema ravikindlustusega kaetud;
▲* ravikindlustuse ulatus peab olema võimalikult suur, st solidaarne ravikindlustus pakub võimalikult ulatuslikku ja terviklikku, tänapäevast tervishoiuteenuste paketti;
▲* ravikindlustus peab olema võimalikult laialdane, st inimese omaosalus kogu ravikulust peab olema optimaalne ega tohi viia vaesusriskini.
 
▲Haigekassa tööd reguleerivad mitmed õigusaktid – organisatsiooni aluseks on Eesti Haigekassa seadus, ravikindlustuse saamist ja selle sisu reguleerib [[ravikindlustuse seadus]], lisaks mitmed Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalministri määrused.
 
▲Eesti Haigekassa eesmärgid, ülesanded, pädevuse ja tegevuse alused ning organid sätestavad Eesti Haigekassa seadus ja Haigekassa [https://www.haigekassa.ee/haigekassa/oigusaktid põhikiri].
 
==Eelarve==
Haigekassa eelarve peamine tulu on [[sotsiaalmaks]]u [[ravikindlustus]]e osa. Selle rahastamisallikaallika pikaajalist kestlikkust on seatud kahtluse alla (2010. aasta jätkusuutlikkuse aruanne). Haigekassa kõige suurematekssuuremad kuludekskulud onpuudutavad [[eriarstiabi]] ja [[üldarstiabi]] kulud, sellele järgnevad [[töövõimetushüvitis]]te väljamaksed ning ravimite kompensatsioonid. Täpse ülevaate kuludest saab iga-aastasest [[majandusaasta aruanne|majandusaasta aruandest]].<ref name="jXIVR" />
 
==Struktuur==
Haigekassas on 21 osakonda, mille tööga saab lähemalt tutvuda haigekassa [https://www.haigekassa.ee/haigekassa/eesti-haigekassa#tab-tootajate-kontaktid kodulehel]. Haigekassa osakonnad paiknevad Tallinnas (Lastekodu 48), Tartus (Põllu 1A), Pärnus (Suur-Jõe 63) ja Jõhvis (Nooruse 5).
 
Eesti Haigekassas töötab 31.12.2018 seisuga 185 töötajat.
43. rida ⟶ 39. rida:
==Juhtimine==
Eesti Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille kõrgeim organ on [https://www.haigekassa.ee/haigekassa/meie/noukogu-ja-juhatus/noukogu nõukogu],. kuhuSinna kuuluvad liikmed, kes esindavad tööandjate huve, kindlustatute huve ja riigi huve.
 
EestiIga Haigekassatpäev juhib igapäevaseltEesti Haigekassa tööd neljaliikmeline juhatus. Praegune haigekassa juhatuse esimees on Rain Laane, juhatuse liikmed on Karl-Henrik Peterson, Maivi Parv ja Pille Banhard. ▼
Eesti Haigekassa tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Eesti Haigekassa seaduse<ref name="EHKS" />, ravikindlustuse seaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.
 
▲Eesti Haigekassat juhib igapäevaselt neljaliikmeline juhatus. Praegune haigekassa juhatuse esimees on Rain Laane, juhatuse liikmed on Karl-Henrik Peterson, Maivi Parv ja Pille Banhard.
 
Juhatuse esimehed:
* 2001–2002 [[Maris Jesse]];
* 2002–2012 [[Hannes Danilov]];
* 2012–2017 [[Tanel Ross]];
* alates 2017 [[Rain Laane]].
 
Juhatuse liikmed on olnud Toomas Palu, Andres Rannamäe, Rein Parelo, Arvi Vask, Maigi Pärnik-Pernik, Eliko Pedastsaar ja Kersti Reinsalu.
 
==Ajalugu==
Esimeseks haigekassaks Eestis peetakse 23. juunil 1913 Sindi Kalewi valmistamise Ühisuse vabrikukalevivabriku (endise nimega Wermann ja Poeg) juures asutatud haigekassat. Järgnesid [[Balti Puuvilla Manufaktuur]]i, [[Volta]], Wiegandi ja Lutheri tööstuse ja Tallinna Linna Haigekassa. 1915. aastaks oli haigekassasid juba 33 ning 1923. aastal loodi [[Eesti Haigekassade Liit]].
 
Enne [[Nõukogude okupatsioon]]i 1940. aastal oli tervishoiusüsteem Eestis võrreldav muude [[Lääne-Euroopa]] riikide tervishoiukorraldusega. Peale okupeerimist võeti kasutusele nõukogulik Semaško süsteem, mille kohaselt tervishoidujärgi rahastati tervishoidu [[riigieelarve]]st ningja seda juhtis valitsus tsentraliseeritult. [[Erasektor]] puudus. Kõigil [[kodanik]]el oli vaba juurdepääs tervishoiuteenustele, mida osutasid palgalised riigitöötajad. Meditsiinitöötajate tehniline ettevalmistus ningja tervishoiuteenuste kvaliteet janing kättesaadavus hinnatiolid tollaste olude kohaseltjärgi rahuldavaks hinnatud.
 
[[1990]]. aastal tegi [[Eesti Vabariigi valitsus]] otsuse kindlustusmeditsiini rakendamiseks ning [[1991]] võeti vastu ravikindlustuse seadus. Reformide eesmärk oli sisse seada rahastamine solidaarse tervisekindlustuse kaudu ning soodustada detsentraliseerimist.
 
[[1992]]. aastal võttis vabariigi valitsus vastu otsuse Eesti Ravikindlustuse Assotsiatsiooni moodustamise kohta. Selle liikmed olid kõikikõik haigekassad, kes olid kohustatud nimetatud Assotsiatsiooniga sõlmimaassotsiatsiooniga edasikindlustuslepingud sõlmima. Esialgu oli haigekassasid 22, kuid nende arv vähenes aja jooksul.
 
[[1994]]. aastal loodi keskhaigekassa, mis koordineerisjuhtis piirkondlike haigekassade tööd.
 
[[1999]]. aastal algas Eesti Haigekassa seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja uue ravikindlustusseaduse ettevalmistamine.
 
[[2001]]. aastal sai Eesti Haigekassa tänapäevase struktuuri: üks avalik-õiguslik organisatsioon 5 osakonnaga: (keskosakond Tallinnas ja neli piirkondlikku osakonda).
 
[https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/board_decision_files/Eesti%20Haigekassa%20Q%20sertifikaat%20K-218%202017%20est.pdf 2017]. aastal sai Haigekassa juhtimisstandardi ISO 9001:2015 sertifikaadi, mille järgi on organisatsiooniorganisatsioon võtnud endale eesmärgiks kliendi rahulolu saavutamise läbi suurepärase riski- ja protsessijuhtimise kliendi rahulolu saavutamise kaudu.
 
[[2012]]. aastal sai Haigekassa juhtimisstandardi [[ISO 9001]]:2008 sertifikaadi ehk tunnustuse selle kohta, et tegemist on suurepäraselt juhitud organisatsiooniga.
79. rida ⟶ 73. rida:
Haigekassa on oma arengukavas kinnitanud järgmised strateegilised eesmärgid 2022. aastani:<ref name="XeqgU" />
 
* Inimesedinimesed oskavad oma tervist paremini hoida;
* Ravikindlustushüvitisedravikindlustushüvitised on kättesaadavad ja nende valik laieneb otstarbekalt;
* Kvaliteetsedkvaliteetsed tervishoiuteenused tagavad tervikliku patsiendikäsitluse;
* Haigekassahaigekassa on kindlustatute ja partnerite poolt hinnatud ravikindlustusorganisatsioon.
 
==Koostööpartnerid==
Eesti Haigekassal on ligikaudu 3000 koostööpartnerit. Need on:
Haigekassa partneriteks on:
* tervishoiuteenuste osutajad, kellelt haigekassa ostab raviteenust kindlustatu jaoks (sh haiglad, eriarstid, õed, perearstid, hambaarstid);
* apteegid ja meditsiiniseadmete müüjad;, kellega haigekassa teeb koostööd ravimite ja meditsiiniseadmete kompenseerimisel kindlustatu jaoks;
* erialaseltsid ja tervishoiuteenuse osutajate ühendused;
* terviseedendajad;
* sotsiaalministeerium ja teised riigiasutused, näiteks [[Terviseamet]], [[Ravimiamet]], [[Sotsiaalkindlustusamet]], [[Tervise Arengu Instituut]].
 
Paljude partneritega, nagu tervishoiuasutused, on haigekassa ka lepingulistes suhetes. Lepingud sõlmitakse kord kvartalis ning nende rahaline maht on varieeruvvarieerub. Lepingupartnerite nimekiri ja info lepingute mahu kohta on avalikustatud haigekassa kodulehel.
 
==Sümboolika==
Eesti Haigekassa kasutabsümbol omaon sümbolina kilpkonnakilpkonn, mis esindab pikaealisust ja püsivust eesmärkide poole püüdlemisel. [https://www.haigekassa.ee/haigekassa/meie/sumboolika Haigekassa sümboolika] sai põhjalikuma uuenduskuuri 2015. aastal.
 
==Tunnustus==
* [[2011]]. aastal pälvis haigekassa juhtimisauhinna „Arenev riigiasutus 2011“. See auhindAuhind anti hästi juhitud ning toimiva organisatsiooni eest [[rahandusministeerium]]i korraldatud avaliku sektori kvaliteediauhinna konkursil. ▼
 
▲* [[2011]]. aastal pälvis haigekassa juhtimisauhinna „Arenev riigiasutus 2011“. See auhind anti hästi juhitud ning toimiva organisatsiooni eest [[rahandusministeerium]]i korraldatud avaliku sektori kvaliteediauhinna konkursil.
* [[2010]]. aastal töölekasutusele hakanudvõetud [[digiretsept]]isüsteemi arendamise eest sai Haigekassa kaks auhinda:, mis anti üle [[majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i janing [[Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus]]e korraldatud konkursil. Konkurss puudutas [[E-tervis|e-tervise]]e ja keskkonna vallasvaldkondi, auhinnad kuulusid parima e-teenuse auhinna ningja rahvusvahelinerahvusvahelise kvaliteediinnovatsiooni auhinna („Quality Innovation of the Year 2011“) kategooriasse.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tervisekassa"