Pakistan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
WikiBayer (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 116.71.4.71 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine.
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}}
{{Riik
| riiginimi = Pakistani Islamivabariik
72. rida ⟶ 73. rida:
Pärast iseseisvumist sai [[Liaquat Ali Khan]]ist esimene [[Pakistani peaminister]] ja [[Muhammad Ali Jinnah]]ist esimene kindralkuberner. Pakistan koosnes kahest tiivast, [[Lääne-Pakistan]]ist ja [[Ida-Pakistan]]ist. Liaquati valitsus koos kõigi järgnevate valitsustega esimesel kümnendil pärast iseseisvumist seisis vastamisi tõsiste raskustega nii Ida- kui Lääne-Pakistani efektiivselt juhtimisel, mis viis lõpuks sõjaväelise [[Riigipööre|riigipöördeni]] aastal 1958. [[India-Pakistani sõda (1947–1949)|India ja Pakistani vaheline sõda]] 1947. aastal sai alguse [[Kashmir]]i piirkonnas. Nii Liaquat kui Jinnah olid otsusekindlad, et lõpetada mässud ning pagulasprobleemid ja üles seada efektiivne administratiivsüsteem riigi jaoks. Liaquat Ali Khan tegi Pakistani välispoliitikale nurgakivi pannud tööd, kui algatas ettepaneku põhiseaduse sõnastamiseks. Ta esitles eesmärkide resolutsiooni, eelmängu tuleviku põhiseadustele seadusandlikus assamblees. Koda andis selle edasi 12. märtsil 1949. Seda on kirjeldatud kui [[Pakistani konstitutsioon]]ilise ajaloo "Magna Cartat". Nii Ameerika Ühendriigid kui NSV Liit saatsid kutse Liaquat Ali Khanile. Khan aga otsustas esmalt sooritada hea tahte külaskäigu USA-sse. Seda tajuti Moskva poolt kui keeldumist ja viis sügavate vaenulike tagajärgedeni. Khan tahtis, et Pakistan jääks [[Külm sõda|külmas sõjas]] neutraalseks, nagu oli deklareeritud 3 päeva pärast Pakistani iseseisvumist, kui ta kuulutas, et Pakistan ei vali pooli rahvuste vahelistes ideoloogilistes konfliktides. Khan püüdis hiljem külastada NSV Liitu, kuid kuupäevad hea tahte visiidiks ei võtnud Nõukogude Liidu poolt kuju.
 
Samal aastal kuulutas Jinnah Pakistani ametlikuks keeleks [[urdu keel]]e. See sütitas protestilaine [[Bangladesh|Ida-Pakistanis]] (varem [[Ida-Bengal]]), kus bengali keelt rääkis enamik rahvastikust. Jinnahil oli probleeme ka Pakistani armee eest vastutava komandöri kindral Sir [[Douglas Gracey]]ga, kes keeldus kuuletumast Jinnahi käskudele. Kindral Gracey väitis, et Jinnah kindralkubernerina esindab [[Briti kroon]]i, mida Gracey ise oli määratud esindama. Seepärast ei saatnud ta vägesid Kashmiri regiooni. Jinnah oli vastakuti probleemidega ka õhujõudude eest vastutava komandöri, asemarssal [[Richard Atcherley]]ga ja mereväe tagala eest vastutava admiralist komandöri [[James Wilfred Jefford]]iga, kes samuti keeldusid allumast Jinnahi poolt püstitatud korraldustele.
 
Khani ametisoleku ajal nõustusid India ja Pakistan lahendama [[Kashmir]]i vaidlusküsimuse läbi ÜRO jõupingutuste rahumeelsel viisil. Vastavalt sellele kokkuleppele jõustus relvarahu Kashmiris 1. jaanuarist 1949. Otsustati, et ÜRO järelevalve all viiakse läbi vaba ja erapooletu rahvahääletus.
82. rida ⟶ 83. rida:
===1951. aasta riigipöördekatse===
 
1951. aastal nurjas Military Intelligence’i (MI) üldkindral [[Syed Shahid Hamid]] kindralmajor [[Akbar Khan]]i poolt planeeritud riigipöördekatse, seejärel arreteeriti Kindralite Peakorteri (GHQ) üldasjade juht koos mitmete Pakistani sõjaväe ohvitseridega. See oli esimene vandenõu hääletamise kaudu võimule pääsenud valitsuse vastu. Selle vandenõuga olid seotud 11 sõjaväelist (armee) ohvitseri ning 4 tsiviilisikut. Vandenõuga oli kaasa arvatud ka märkimisväärne poeet ja intellektuaal [[Faiz Ahmad Faiz]], kes oli seotud ka [[Pakistani Kommunistlik Partei|Pakistani kommunistliku parteiga]]. Vahepeal jäi Pakistani sõjaväe eest vastutav peakomandör ja kaitseminister [[Iskandar Mirza]] lojaalseks Liaqat Ali Khanile. Pärast 18-kuust salajast kohtuprotsessi võeti kindralmajor Khan ja Faiz Ahmed Faiz mõlemad kinni ja neile määrati pikk vanglakaristus. Nende kaitseadvokaat oli tähelepanuväärne Bengali moslemist poliitik [[Huseyn Shaheed Suhrawardy]]. Kui Suhrawardyst sai 1957. aastal [[Pakistani peaminister]], leevendas ta enamiku vandenõulaste karistust.
 
==Vaata ka==