Johann Blankenfeld: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
33. rida:
===Saadikuna Lääne-Euroopas ja surm===
Johann Blankenfeld sõitis 1526. aasta augustis<ref>Arbusow, ''Die Einführung'', lk 547.</ref> välismaale, esialgu Poolasse-Leedusse, seejärel aga Saksa-Rooma riiki. Poolas oli tema eesmärgiks rahumeelsete suhete kindlustamine tema ja Liivimaa vahel, lääne pool aga püüdis ta saavutada Plettenbergile nii [[riigivürst]]i staatuse saamist kui ka Saksa ordu kõrgmeistri kohta (1525. aastal oli kõrgmeister Albrecht Preisimaa [[sekulariseerimine|sekulariseerinud]] ning hakanud selle ilmalikuks valitsejaks, hertsogiks), et too võiks Liivimaa orduharu ja Liivimaad efektiivsemalt valitseda. Plettenberg andis talle kaasa põhjalikud instruktsioonid ka suhtluseks [[Saksa ordu]] Saksa haruga, mis püüdis samaaegselt kõrgmeistri kohta endale saada. Plettenbergi eesmärgiks oli mõlema haru võrdsus, kuid Blankenfeld nägi Lääne-Euroopas koguni paavsti ja keisri toel kõrgmeistri koht Plettenbergile välja võidelda. See tekitas konflikti Saksa orduharu ja selle uue aktiivse meistri [[Walter von Cronberg]]iga, kes oma saadikute abil oli [[Karl V]] juures [[Hispaania]]s asunud kõrgmeistriau juba endale taotlema. Samuti liikusid toona Saksamaal ringi kuulujutud, et Plettenberg olla suremas ja et Blankenfeld, keda peeti Riia peapiiskopina samuti ordu liikmeks, tahtvat ise uueks ordu- ja kõrgmeistriks saada.
Blankenfeld kohtus 1527. aasta alguses esmalt paavst [[Clemens VII]]-ga, kes tema vana sõbrana andis kõrgmeistri koha osas oma toetuse Plettenbergile. [[1527]]. aasta suvel kohtus Blankenfeld ka Cronbergiga ja nõudis, et too lõpetaks Liivimaale ohtliku Preisimaa-vastase poliitika ning loobuks ka kõrgmeistri tiitli taotlemisest. Cronberg ei tahtnud aga kumbagi teha ja konflikt nende vahel üha süvenes. Blankenfeld liikus seejärel edasi [[Köln]]i, kus kohtus [[Mainzi peapiiskop]]i Albrechtiga (too oli Preisimaa hertsogi lähisugulane, Brandenburgi kuurvürsti Joachim I vend ja Plettenbergi tugevamaid toetajaid Saksa-Rooma riigis), liikus seejärel Madalmaadesse, kohtudes teise ordusaadiku, [[Rupert de Grave]]ga ja jõudis juulis [[Calais]]'sse, kust alustas teekonda Hispaaniasse. Sinna jõudis ta arvatavasti augustis ja plaanis peagi kohtuda ka Karl V-ga, ent suri enne seda ootamatult, mistõttu kahtlustati mürgitamist ning selles on süüdistati Cronbergi. Siiski on tõenäolisem, et ta suri nakkushaiguse ([[düsenteeria]]) tagajärjel.<ref>Schuchard, lk 46.</ref>
| |||