Inimressurss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuli}}
[[Pilt:Workforce, Indian Railways Track Maintenance in Punjab.jpg|pisi|Raudteetöölised Indias]]
'''Inimressurss''' ([[inglise keel]]es ''ingl.k human resources)'') ehk [[tööjõud]] on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et toota kaupu ja osutada teenuseid. [[Inimkapital]]i kasutatakse mõnikord sünonüümina inimressursile, kuid inimkapital osutab tavaliselt rohkem kitsamale tähendusele.
 
Tänapäeva tööturgudele ja ühiskonnale on iseloomulik inimkapitali järjest suurenev väärtustamine. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud riikides suurenenud nõudlus harituma tööjõu järele ning kasvanud ka kõrgema haridustasemega tööjõu pakkumine.{{lisa viide}}
19. rida:
[[Eesti]] jaoks on järgnevatel aastatel üheks suurimaks väljakutseks väikese inimressursi küsimus. Eesti inimressursid on äärmiselt piiratud ning nende võimalikult tulemuslik kasutamine eeldab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete võimekust aktiivselt osaleda nii enda kui ka riigi oleviku ja tuleviku määratlemisel.<ref>http://www.reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Pressiteated/4193/ojuland-eesti-valjakutseks-on-vaike-inimressurss/</ref>
 
Erinevad uuringud Euroopa tööturgude kohta tehtud uuringud on näidanud, et madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel kasvab harituma tööjõu osakaal ja madala kvalifikatsiooniga tööjõud tõrjutakse järk-järgult hõivest välja. Eesti kohta läbi viidud analüüs on näidanud, et pärast [[majanduskriis]]i kiiresti kasvanud [[töötus]] tabas eelkõige madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu. Kuigi ka madala kvalifikatsiooniga tööjõu hulk on üldiselt vähenenud, ei ole sama palju vähenenud madalat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade hulk. Eesti puhul on arengudareng tööturul olnud tunduvalt kiiremadkiirem kui teistes arenenud riikides ning muutuste tulemusena on Eestile iseloomulik nii tööpuuduse kui ka tööjõu puuduse probleemid erinevateleri ametialadel. Viimasel aastakümnel on oluliselt muutunud erinevate inimeste [[tööhõive]] võimalused, on suurenenud võimalus enese täiendkoolituseks kui ka põhiteadmiste omandamiseks.<ref name="sots">http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/2/kaia_philips_margit_loova.htm#_edn1</ref>
 
Strateegias "[[Säästev Eesti 21]]" tõdetakse, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti [[jätkusuutlikkus]]t.
 
== Töökoha valik ==
Vastavalt sellele, kuidas erinevad inimesed reageerivad muutustele tööturul, tuleb mõista järgnevaid tegureid, mis mõjutavad töökoha valikut:
# Geograafiline levik – kui kaugel on töö inimesest? Vahemaa sõitmiseks tööle peaks olema kooskõlas töötasuga. Sobilik töö on selline, ei ole tervislikult vastunäidustatud ning mille puhul transpordiks elukoha ja töökoha vahel ei kulu üle 2 tunni päevas ega 10% palgast. Ka infrastruktuur mõjutab seda, kes töökohale kandideerib.
# Elukutse struktuur – erinevatetöiste karjääride normid ja väärtused. Struktuuri on 3 tüüpi: 1) lojaalsus elukutsele; 2) organisatsiooni karjäär (edendamine läbi firma); 3) struktureerimata (madalama kvalifikatsiooniga / lihttöölised, kes töötavad siis, kui vaja).
# Põlvkondlik erinevus: eri vanuses töötajatel on teatud omadused, näiteks nende käitumine ja nende ootused organisatsioonilt.
Olukorras, kus kõrge haridustasemega inimesed ei leia töökohta, mis vastaks nende teadmistele, asuvad neist paljud [[tööpuudus]]e vältimiseks ametikohtadele, kus sobib ka madalam haridustase. See tähendab, et omandatud teadmisi ja oskusi ei ole võimalik täielikult rakendada, samuti seab see raskemasse olukorda madalama haridustasemega inimesed, kes omakorda on sunnitud asuma tööle senisest vähem oskusi ja teadmisi nõudvatele ametikohtadele, töötama osaajaga töökohtadel või jääma hoopis töötuteks, st tööturul leiab aset nn väljatõrjumise efekt. <br />Väljatõrjumise efekt mõjutab tööturgu mitmeti: