Negatiivne intress: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fail:EuriborChart12m3m1w.svg|pisi|Euribori areng ajaloolises vaates: 1 aasta (punane), 3 kuud (sinine) 1 nädal (roheline). ]]

Reaalne intressimäär võib muutuda negatiivseks kui laenuintress on küll positiivne, kuid kui raha enda väärtus langeb kiiremini [[Inflatsioon|(inflatsioon]]), siis muutub tegelik makse negatiivseks. Selline olukord valitses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]] peale II maailmasõda 1945. aastast kuni 1970-ndate. aastate kespaiganikeskpaigani.<ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2011/06/pdf/reinhart.pdf]"Financial Repression Redux (Reinhart, Kirkegaard, Sbrancia June 2011)". Imf.org. Retrieved 8 January 2018. (PDF)</ref><br />

Rootsi Keskpank (Riksbank) kehtestas juulis. 2009 hoiustatud rahadele 0,25% intressimäära ja üleöö hoiustele -0–0,25% intressimäära.<ref>"Repo rate table". Sveriges Riksbank. Archived from the original on 22 August 2013. Retrieved 21 August [http://www.riksbank.se/en/Interest-and-exchange-rates/Repo-rate-table/ 2013].</ref> Panga poolt hiljemtehtud läbiviidudhilisemast uuringust selgus, et see ei tekitanud mingeid häireid finantsturgudel.<ref>Beechey, Meredith; Elmér, Heidi (30 September 2009). "The lower limit of the Riksbank's repo rate". Sveriges Riksbank. Retrieved 21 August 2013. (PDF)[http://www.riksbank.se/upload/Dokument_riksbank/Kat_publicerat/Ekonomiska&#x20;kommentarer/2009/ek_kom_no11_09eng.pdf]</ref>

EKP ei ole vaatamata intressita raha kommertspankadele jagamisele suutnud majanduskriisist päriselt väljuda. Seetõttu kehtestas ta 2014. aastal kommertspanakadekommertspankade üleliigsetele hoiustele negatiivse intressi -0–0,5%.<ref>Willim Sposato, Japan’s Topsy-Turvy Economy Is the United States’ Economic Future, Foreign Policy. 13.11.2019. Art.[https://foreignpolicy.com/2019/11/13/japan-economy-west-us-economic-future-trump-topsy-turvy/]</ref>

Jaapani finants- ja kinnisvaramulli lõhkemine 1990-ndate. aastaaastate alguses põhjustas majanduslanguse, millest riik pole välja suutnud tulla. Seetõttu kehtestas Jaapani Keskpank 2016. aastal negatiivse intressi (-0–0,1%).<ref>''Jonathan Soble. Japan’s Negative Interest Rates Explained'' .The New York Times. 20.09.2016, Art.[https://www.nytimes.com/2016/09/21/business/international/japan-boj-negative-interest-rates.html]</ref>

Kohalikku raha võib rakendada algusest peale negatiivse intressiga -– tähtajalisena, et võimendada selle käivet ning vältida selle kasutamist rikkuse kogumiseks ja võimusuhete rakendamiseks. Näiteks [[Silvio Gesell|Silvio Gesel]]<nowiki/>l’ili poolt [[Austria]] [[Tirool|Tiroolis]], [[Wörgl]]'<nowiki/>is 1932-1933.–1933. aastal kasutusele võetud [[Alternatiivraha|kohalik vabaraha]] (''Freigeld'') jagati [[kopteriraha]] põhimõttel soovijatele tasuta välja, kuid sellele rakendati negatiivset intressi 0,13% kuus (''demurrage''), mis tähendas, et see oleks kaotanud väärtuse 34 aastaga. Linnavalitsus emiteeris vaid 5500 shillingitšillingit, kuid see jõudis ringelda 416 korda ning sellega toimus tehinguid 2 547 360 shillingišillingi väärtuses ning investeeringute kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 219%! <ref>Lietaer, Bernard (2001). ''The Future of Money''. London: Random House. </ref> Antud juhul võib negatiivset intressi käsitleda „raha omamise ja hoidmise maksuna“ ja sellisel juhul ei pea raha emiteerija küsima eraldi tasu raha väljastamise eest.

Peale 2008. aasta [[Likviidsuskriis|likviidsuskriisi]] on osadel EL liikmesriikidel ([[Austria]], [[Madalmaade Kuningriik|Madalamaad]], [[Saksamaa]], [[Soome]], [[Šveits]], [[Taani|Taan]]<nowiki/>i ja 2020. aastal ka Eesti) õnnestunud müüa [[Võlakiri|võlakirju]] negatiivse intressimääraga, s.t raha laenajad on valmis laenatud raha eest peale maksma ehk lepivad sellega, et saavad tagasi vähem kui nad välja alenasidlaenasid.<ref>Wigglesworth, Robin (18 July 2012). "Schatz yields turn negative for first time". London. Financial Times.[https://www.ft.com/intl/cms/s/0/bd22fe1c-d0f1-11e1-8957-00144feabdc0.html#axzz22TvqCmZa]</ref>

Samal põhjusel, s.t usalduse puudumisel valitseva valuuta suhtes, on kapitali omanikud valmis laenama raha negatiivse intressiga ka äriühingutele, kui riik annab neile oma tagatise. Sellist praktikat on laialdasemalt rakendanud [[Ameerika Ühendriigid]], [[Euroopa Liit|EL]], [[Jaapan]] ja [[Suurbritannia]]. Näiteks müüs [[Nestlé|Nestle]] 2015. aastal oma AAA-reitinguga võlakirju negatiivse nominaalse intressiga.