Hapnik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
[[Stabiilne isotoop|Stabiilseid]] [[isotoop]]e on kolm, nende [[massiarv]]ud 16, 17 ja 18.
[[Dihapnik]] on iseenesest stabiilne [[gaas]], mis on omapärane selle poolest, et kuigi [[molekul]]is on [[paarisarv]] [[elektron]]e, on ta [[paramagnetism|paramagnetiline]], sest kaks väliskihi elektroni pole paardunud, olles samasuunalise [[spinn]]iga. Sellepärast on dihapnik tavaolekus stabiilne oma tripletses olekus. [[Keemistemperatuur|Temperatuuril]] −183 [[Celsiuse skaala|°C]] kondenseerub see siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% ([[ruumala|mahu]] poolest) [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]ist. (Täpsem number on 20.95%.) [[Õhk|Õhu]] koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka '''õhuhapnikuks'''.
Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud [[lihtaine|liht-]] ja [[liitaine]]d [[keemiline reaktsioon|reageerivad]] sellega kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga [[põlemine]]. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega.
| |||