Kaitseliidu valveteenistus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kaitseliidu valveteenistus''' on kutseline [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] rahuaja süsteem, mille eesmärk on valvata [[Kaitsevägi|KaitseministeeriumiKaitseministeerium]]i, [[Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] territooriume ja vara. Seadusega on neil lubatud valvata ja nad ka valvavad muid riigile kuuluvaid asutusi nagu näiteks Eesti esindust [[Brüssel]]is. Praegu osaleb Kaitseliidu valveteenistuses umbes 500 kaitseliitlast üle Eesti.

2019. aastal oli valve korraldatud Kaitseliidu valveüksuste baasil kokku 56 objektil -: 23 Kaitseliidu objekti, 30 Kaitseväe objekti ning Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Kõik '''Kaitseliidus''' tööle asuvad '''valveüksuse liikmed peavad esmalt''' läbima 2-nädalasekahenädalase erialakursuse, mis lõppeblõpeb eksami ningja füüsilise testi sooritamisega. '''Kursusel õpitakse isikute ja''' sõidukite läbiotsimist ning turvataktikat koos erivahenditega. Lisaks toimub kursusel intentiivneintensiivne laskeväljaõpe valveüksuse relvadest.

Valveteenistust täitvad kaitseliitlased kannavad vasakul käel oranži valveüksuse tähistusega käiselinti või embleemi. Kaitseliitlased võivad valveteenistuses ka inimesi kinni pidada ja läbi otsida. Lisaks laienevad neile riiklikud sotsiaaltagatised teenistuskohustuste täitmisel vigastuse või hukkumise korral.

9 mm '''püstol''' HK '''USP'''

27. detsembril 2002 andis Kaitseväe juhataja viitseadmiral [[Tarmo Kõuts]] välja käskkirja, millega pandi Kaitseliidule kohustus võtta valve alla alates 1. jaanuarist 2003 kaheksa Kaitseväe väeosa. Seda saab lugeda valveteenistuse loomise ametlikuks algusajaks, kuigi juba enne seda tegeles Kaitseliit osade Kaitseväe objektide valvamisega. 2008 loodi Kaitseliidu peastaabi juurde valveteenisusevalveteenistuse jaoskond kelle ülesandeks oli viia valveteenistuse töö seaduslikele alustele ning töötajad välja õpetada ja varustada tänapäevaste töövahenditega.

2019. aastal valmis „Valveteenistuse arengukava“ ja „Strateegiaplaan aastaks 2023“ milledest igapäeva töös lähtutakse. Samuti töötati välja valveteenistuse visioon ja sõnastati missioon.