Redaktsioon: 22. märts 2020, kell 19:19 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. detsember 2020, kell 13:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Fraunhoferi difraktsioon''' kirjeldab olukorda, kus [[difraktsioon]]i mustrit vaadeldakse seda tekitavast objektist kaugel või eseme ja vaatlustasandi vahele on paigutatud lääts nii, et vaatlustasand asub läätse [[fokaaltasand]]is. Difraktsiooni muster, mis tekib objekti taga väikestel kaugustel, on kirjeldatav Fresneli difraktsiooni võrrandite abil.<ref>http://scienceworld.wolfram.com/biography/Fraunhofer.html</ref> Fraunhoferi valem on nimetatud [[Joseph von Fraunhofer]]i järgi, kuigi ta ise selle ~~arendamisel~~väljatöötamisel kaasa ei löönud. == Valem == Fraunhoferi difraktsioon esineb ~~kui~~seoses: <math> \frac{b^{2}}{L\lambda}\ll 1 </math>, 32. rida: == Positiivse läätse fokaaltasand == Kui positiivsele [[lääts]]ele langeb [[tasalaine]], siis kõik "[[kiir]]ed", mis jõuavad [[fookus\|fookusse]]~~esse~~, on samas [[faas]]is. See on võrdeline olukorraga, kus vaadeldakse tasalainet lõpmatuses. Seega kui difrakteerunud [[valgus]]t ~~fokusseeritakse~~fokuseeritakse läätsega, siis vaadeldavat difraktsioonimustrit saab modelleerida kasutades Fraunhoferi difraktsiooni. Nii võib difrakteerunud valgust kujutada ette kui muutuva orientatsiooniga tasalaineid. Kui lääts on paigaldatud difraktsiooni tekitava ava ette, siis iga tasalaine jõuab fookusse eri kohtades fokaaltasandil nii, et fookus on proportsionaalne x ja y suunalise koosinusega. Seega nende intensiivsuse muutus on funktsioon suunast. Fraunhoferi difraktsiooni saab jälgida mitmesuguste objektide taga, neist levinumad ja ka paremini kirjeldatud on ümmargune pilu, sõrestik ning ka pilude süsteem, näiteks difraktsioonivõre.

Fraunhoferi difraktsioon: erinevus redaktsioonide vahel