Ida-Tallinna Keskhaigla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
|Pildiallkiri = Ida-Tallinna Keskhaigla peahoone
|Asukoht = [[Tallinn]]
|Tegevus = [[
|Arengukavas = [[
|Tüüp = [[
|Asutatud = 23.08.2001 – [[Tallinna linnavolikogu]] otsusega nr 226
19. rida:
* Sisekliinik
|Korpused = <nowiki />
* Ravi
* Pärnu mnt 104, Tallinn
* Hariduse
* Energia
* Magasini
|Voodid = 538<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=560288 Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» lisa]</ref>
|Töötajad = üle 1800 töötaja
37. rida ⟶ 36. rida:
See moodustati 2001. aastal [[Tallinna Magdaleena Haigla]], [[Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Hooldushaigla]], [[Tallinna Järve Haigla]], [[Tallinna Tõnismäe Polikliinik]]u liitmisel.
Seni rahva seas kasutusel olevad nimed ITK korpustele: Keskhaigla või Tallinna Vabariiklik Haigla – [[Ravi tänav]]a korpuse kohta.
<gallery>
46. rida ⟶ 44. rida:
</gallery>
== Ajalugu ==
Ida-Tallinna Keskhaigla [[Ravi tänav]]a korpuse territooriumil on pikk meditsiiniga seotud ajalugu, mis ulatub [[18. sajand Eestis|18. sajandi]]
=== Priihospidal ===
1783. aastal loodi [[Eestimaa kubermang]]u [[Üldhoolekandekolleegium|ühiskondliku hoolekande kolleegium]], mis asus looma esimest tsiviilisikutele mõeldud haigemaja. Oktoobris 1785 üüris kolleegium ühe agulimaja [[Karjavärav]]a ees, sinna paigutati 12 haigevoodit. 1786. aastal üüris kolleegium praegusel Ida-Tallinna Keskhaigla maatükil [[Veerenni asum]]is puumaja, kuhu paigutati Eestimaa Kubermangu Ühiskondliku Hoolekande Kolleegiumi Hospidali<ref>[[Heino Gustavson]], ENSV Meditsiiniajaloolaste Teadusliku Seltsi aseesimees; [[Väino Tupits]], Tallinna Vabariikliku Haigla peaarst, [https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1985/10/18/12 Kaks sajandit ja ikka veel kasvab], Sirp ja Vasar, nr. 42, 18 oktoober 1985</ref> 12 haigevoodit. Linnarahvas hakkas uut haiglat nimetama priihospidaliks, kuna seal anti vaestele tasuta ravi<ref>Ivo Karlep, [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tallinna-esimene-haigla-ravis-vaeseid-tasuta-n154893 Tallinna esimene haigla ravis vaeseid tasuta], www.pealinn.ee, 19. oktoober 2015 </ref>. Hiljem ostis Eestimaa kubermangu Ühiskondliku Hoolekande Kolleegium Tallinna Sadama valitsuse käest praeguse haiglakrundi koos hoonetega. Mereväehospidal oli üle viidud [[Juhkentali]] piirkonda.
1804. aastal haiglas avati
[[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Veerenni asumi piirkond 1910. aasta Tallinna linnaplaanil]]
[[Pilt:Priihospidali haigetebarakk.IMG 1932.JPG|pisi|left|Priihospidali haigetebarakk]]
Aastatel 1871–1872
[[Pilt:Priihospidali surnukuur.IMG 1935.JPG|pisi|Priihospidali surnukuur]]
Ravi 18 asus [[Priihospidali haigetebarakk]]<ref name="KRR_8666">{{kultuurimälestis|8666|Priihospidali haigetebarakk, 18. saj.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref> ja 1897. aastal ehitatud [[Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone|vaimuhaigete osakonna hoone]]<ref name="KRR_8669">{{kultuurimälestis|8669|Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone, 1897. a.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>.
Haiglas töötasid kirurgid Victor Plotnikov (töötas 1896–1898), [[Reinhold Karl Alexander Christian von Wistinghausen|Renaud von Wistinghausen]] ja
Esimese maailmasõja eel ehitati haigla juurde majandushooneid ja ametis oli 6 [[arst]]i, 3 [[Velsker|velskrit]], 2 [[ämmaemand]]at, 10 õde, apteegipersonal jt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal, 1. oktoobril 1918 anti haigla Tallinna linna haldusele, Provintsiaalvalitsuse alluvuses. Eestikeelsetes tekstides hakati Priihospidali nüüd nimetama Maakonna Haigemajaks. Kirurgiaosakonna juhataja R. Wistinghausen töötas edasi keskhaiglas kuni 1918. aasta novembrini, mil ta lahkus koos perega Saksamaale.
67. rida ⟶ 66. rida:
1930. aastate lõpul alustati Tallinna Linna Keskhaigla maa-alal suurejoonelise meditsiinikeskuse väljaehitamist. Aastatel 1938–1940 ehitati [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänav]] 29 // 33 // [[Juhkentali tänav]] 6a // 6b // [[Ravi tänav]] 18 kvartalis [[Tallinna Linna Keskhaigla]] [[Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone|kirurgiaosakonna hoone]]<ref name="KRR_8665">{{kultuurimälestis|8665|Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone, 1938-1940}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Haiglahoone koosnes mitmest osast, peakorpus ehk haavaosakond oli keskelt viiekorruseline, külgosad kolmekorruselised. Sünnitusosakond ehitati aastatel 1939–1940 ja jäi peakorpuse üheks külgtiivaks.
=== Tallinna Vabariiklik Haigla ===
1940. aastal nimetati haigla Tallinna I Haiglaks. 1946. aastal muutus haigla nimi vabariiklikuks Tallinna kliiniliseks keskhaiglaks. Sõja ajal viimistlemata jäänud [[Keskhaigla sünnitusosakonna hoone]] ehitus lõpetati 1949. aastal<ref name="KRR_8672">{{kultuurimälestis|8672|Tallinna Linna Keskhaigla sünnitusosakonna hoone, 1940-1949}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>.
Aastatel
=== Tallinna Keskhaigla ===
1992. aastal nimetati meditsiiniasutus [[Tallinna Keskhaigla|Tallinna Keskhaiglaks]] ning alates 2002. aastast kuulub see [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] koosseisu.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
==Viited==
{{viited}}
|