Erinevus lehekülje "Dino Buzzati" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
 
==Elu==
Buzzati sündis Itaalia linnaItaalias [[Belluno]] linna San Pellegrino linnaosas oma perekonna villas. Buzzati veterinaarist ema oli päritolult [[Veneetsia|veneetslanna]] ning isa, kes oli ametilt rahvusvahelise õiguse professor, oli pärit põlisest Belluno perekonnast. Buzzati sündis pere neljast lapsest teisena, üks tema vendi oli tuntud Itaalia geneetik [[Adriano Buzzati-Traverso]].
 
Aastal [[1924]]. aastal astus ta [[Milano Ülikool|Milano Ülikooli]] õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. 22-aastaselt oli ta just juuraõpinguid lõpetamas, kui [[Milano]] ajaleht Corriere della Sera võttis ta tööle ning sinna jäi ta surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuriosakonnas, kuid hiljem töötas juba reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Buzzati [[Aafrika|Aafrikas]], olles Itaalia [[Itaalia kuninglik laevastik|kuningliku laevastikuga]] (''Regia Marina'') seotud ajakirjanik. Pärast sõja lõppu avaldati Itaalias tema romaan "Tatarlaste kõrb", mis tõi autorile kiiresti kriitikute poolse tunnustuse ja kuulsuse. Aastal [[1964]]. aastal abiellus ta Almeria Antoniazziga ning samasse aega langeb ka tema viimase romaani "Un amore" ilmumine. Aastal [[1972]]. aastal suri Buzzati pärast pikaajalist haigust vähki.
 
Ta oli ateist.<ref>Bellaspiga, Lucia, ''"Dio che non esisti, ti prego": Dino Buzzati, la fatica di credere'', Ancora, 2006, p. 12.</ref>
 
==Tööde kokkuvõte==
Buzzati alustas ilukirjanduse kirjutamist aastal [[1933]]. Tema ilukirjanduslikudilukirjanduslooming teosed koosnevadkoosneb viiest romaanist, näite- ja kuuldemängudest, libretodest, arvukatest novellikogudest ja luulest. Tema libretode hulka kuulub neli [[Luciano Chailly]] ooperit ja [[Giulio Viozzi]] ooper "La giacca dannata". Ta kirjutas ka lasteraamatu "La famosa invasione degli orsi in Sicilia" ("Karude kuulus sissetung [[Sitsiilia|Sitsiiliasse]]").
 
Tunnustatud ja näitustel eksponeeritud kunstnikuna kombineeris Buzzati oma loomingus ka kunsti ja kirjandust, luues [[Orpheus|Orpheuse]] müüdil põhineva [[Koomiks|koomiks]] "Poema a fumetti" (1969).
Tema kõige kuulsam romaan "Tatarlaste kõrb" räägib loo sõjaväe eelpostist, mis ootab [[Tatarlased|tatarlaste]] sissetungi. Arvamustes ja kokkuvõtetes on romaani võrreldud [[Eksistentsialism|eksistentsialistlike]] töödega, eriti [[Albert Camus|Albert Camus']] teosega "Sisyphose müüt".<ref>''Sem' Gontsov'' (Introduction by E. Ambartsumov) (Izvestiya Press, 1985).</ref>
 
Buzzati kirjutamisviisi on tihti määratletud kui maagilist realismi või sotsiaalset võõrandumist ning tema raamatutest leiab läbivate teemadena ümbritseva keskkonna saatuse ja kujutlusvõime saatuse ohjeldamatu tehnoloogilise progressi valguses. Buzzati loomingust leiab ka valiku lühijutte, mille tegelasteks on muinasjutulised tegelased, nagu koletised ja tema enda väljamõeldis ''il colombre'' (eesti keeles "'merekoll"').
 
==Olulisemad teosed==
129 088

muudatust