Erinevus lehekülje "Kose (Tallinn)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Kose elamupiirkond on valdavalt välja kujunenud elurajoonina, mida säilitatakse ja arendatakse edasi põhiliselt pere- ja väikeelamute alana.
 
== Ajalugu ==
Asumi vanim asustus on Lükati küla või hajatalu (''Kreyenberg''), mida on seostatud Väo veskiga. Lükati (Luckade) nime mainiti 15. sajandi esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vana asustus. Varsaallika talu kuulus [[Väo mõis|Väo mõisale]] ning on tõenäoliselt vahepeal asukohta vahetanud, sest eri Rootsi-aegsetel plaanidel on talu asukoht erinev. Mõlema talu nimed on jäädvustatud Kose allasumitena ja ka tänavanimedes.<ref name=":0" />
 
1784. aastal eraldati Varsaallika talust suurem maalapp, millele rajas [[Hermann Johann Clayhills]] [[Carlshofi suvemõis]]a. 1790. aastal rajas Joachim Cristian Koch [[Kose suvemõis|Kose suvemõisa,]] mille territooriumile liideti viis aastat hiljem juurde suurem maa-ala Pirita jõe kaldal. Koch rajas kõrgele kaldaalale metsapargi.<ref name=":0" />
 
Kose suvemõisast hakati alates 1875. aastast eraldama suvilakrunte, kuhu mitmed baltisakslased rajasid oma villad (nt Annenhofi, Marienwaldi, Tannenrode villa). Seda piirkonda hakati hiljem kutsuma Vana-Koseks.<ref name=":0" />
 
Uus-Kose või [[Kose-Kallaste]] on rajatud enne I maailmasõda. 1912. aastal eraldati Väo mõisast maa-ala, mis jagati osadeks ning anti rendile. Kose-Kallastes (hilisem Varsaallika allasum) kujunes välja Kose-Kallaste Ühing, mis tegeles ehitus- ja heakorrastustööde korraldamisega. Kose-Kallaste krundiomanike seas oli selliseid nimekaid Eesti seltskonnategelasi nagu [[Konstantin Päts]], [[Ernst Peterson-Särgava]], [[Johannes Tabur]] jm.<ref name=":0" />
 
Carlshofi suvemõisa ostis 1922. aastal kolonel [[Juhan Tõrvand]], kes hiljem tükeldas suvemõisa maa-alad ning müüs kõik maha, sealhulgas ka vana suvemõisa krundi. Tõrvand rajas jõekaldale Ilumäe villa.<ref name=":0" />
 
Aastatel 1933–1937 tegutses Kose asumi Raku talus hõberebasekasvandus, mis viidi 1937. aastal uude asukohta [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maanteel]]. Sinna tekkis uus asula, mis hakkas samuti Raku nime kandma.<ref name=":0" />
[[File:EU-EE-Tallinn-Pirita-Kose-Kose 002.JPG|thumb|right|300px|]]
 
|}
2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 50–79%.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref>
== Kose asumi tänavad ==
Asumis esineb niidutaimedega seotud tänavanimesid, näiteks [[Helmiku tee]] (ja [[Helmiku põik]]), [[Hunditubaka tee]], [[Jaanilille tee]] jm. [[Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool]]i järgi on nime saanud [[Vabaõhukooli tee]] ja [[Rahvakooli tee]].<ref name=":0" /> Asumis on veel [[Abaja tänav (Tallinn)|Abaja tänav]], [[Abaja põik]], [[Haljas tee]], [[Hiie tänav (Tallinn)|Hiie tänav]], [[Hiie põik]], [[Jaaniku tänav]], [[Jõekalda tänav]], [[Jääraku tee]], [[Jääraku põik]], [[Kallaste tänav]], [[Karukella tee]], [[Kase tänav (Tallinn)|Kase tänav]], [[Kaunis tänav]], [[Kelluka tee]], [[Koldrohu tee]], [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]], [[Kose põik]], [[Kosemetsa tänav]], [[Kullese tänav]], [[Kurereha tee]], [[Kuukressi tee]], [[Kärestiku tänav]], [[Lõosilma tee]], [[Lükati tee]], [[Mailase tee]], [[Mesika tee]], [[Mesika põik]], [[Metsakooli tee]], [[Metsakooli põik]], [[Niidu tee]], [[Nurmiku tee]], [[Nurmiku põik]], [[Osja tee]], [[Paisu tänav]], [[Pajulille tee]], [[Puhkekodu tee]], [[Pune tee]], [[Purde tänav (Tallinn)|Purde tänav]], [[Pääsusilma tee]], [[Raudosja tee]], [[Rummu tee]], [[Ernst Särgava allee]], [[Tupsi tee]], [[Vahulille tee]], [[Varsaallika tänav]], [[Veeriku tee]] ja [[Vesiveski tee|Vesiveski tänav]].{{commonscat|Kose, Tallinn}}
 
== Haridus ja kultuur ==
Kose asumit läbivad [[Pirita jõgi]] ja [[Varsaallika oja]]. Asum jääb [[Pirita jõeoru maastikukaitseala|Pirita jõeoru maastikukaitsealale]] ning selle territooriumil kasvab Kose mets.
 
== Kose asumi tänavadAjalugu ==
Asumi vanim asustus on Lükati küla või hajatalu (''Kreyenberg''), mida on seostatud Väo veskiga. Lükati (Luckade) nime mainiti 15. sajandi esimese poole kirjalikes allikates kohanimena. Keskaegne Varsaallika talu, kus kasvatati linna tööhoovi hobuste varssasid, on samuti vana asustus. Varsaallika talu kuulus [[Väo mõis|Väo mõisale]] ning on tõenäoliselt vahepeal asukohta vahetanud, sest eri Rootsi-aegsetel plaanidel on talu asukoht erinev. Mõlema talu nimed on jäädvustatud Kose allasumitena ja ka tänavanimedes.<ref name=":0" />
Asumis esineb niidutaimedega seotud tänavanimesid, näiteks [[Helmiku tee]] (ja [[Helmiku põik]]), [[Hunditubaka tee]], [[Jaanilille tee]] jm. [[Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool]]i järgi on nime saanud [[Vabaõhukooli tee]] ja [[Rahvakooli tee]].<ref name=":0" /> Asumis on veel [[Abaja tänav (Tallinn)|Abaja tänav]], [[Abaja põik]], [[Haljas tee]], [[Hiie tänav (Tallinn)|Hiie tänav]], [[Hiie põik]], [[Jaaniku tänav]], [[Jõekalda tänav]], [[Jääraku tee]], [[Jääraku põik]], [[Kallaste tänav]], [[Karukella tee]], [[Kase tänav (Tallinn)|Kase tänav]], [[Kaunis tänav]], [[Kelluka tee]], [[Koldrohu tee]], [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]], [[Kose põik]], [[Kosemetsa tänav]], [[Kullese tänav]], [[Kurereha tee]], [[Kuukressi tee]], [[Kärestiku tänav]], [[Lõosilma tee]], [[Lükati tee]], [[Mailase tee]], [[Mesika tee]], [[Mesika põik]], [[Metsakooli tee]], [[Metsakooli põik]], [[Niidu tee]], [[Nurmiku tee]], [[Nurmiku põik]], [[Osja tee]], [[Paisu tänav]], [[Pajulille tee]], [[Puhkekodu tee]], [[Pune tee]], [[Purde tänav (Tallinn)|Purde tänav]], [[Pääsusilma tee]], [[Raudosja tee]], [[Rummu tee]], [[Ernst Särgava allee]], [[Tupsi tee]], [[Vahulille tee]], [[Varsaallika tänav]], [[Veeriku tee]] ja [[Vesiveski tee|Vesiveski tänav]].{{commonscat|Kose, Tallinn}}
 
1784. aastal eraldati Varsaallika talust suurem maalapp, millele rajas [[Hermann Johann Clayhills]] [[Carlshofi suvemõis]]a. 1790. aastal rajas Joachim Cristian Koch [[Kose suvemõis|Kose suvemõisa,]] mille territooriumile liideti viis aastat hiljem juurde suurem maa-ala Pirita jõe kaldal. Koch rajas kõrgele kaldaalale metsapargi.<ref name=":0" />
 
Kose suvemõisast hakati alates 1875. aastast eraldama suvilakrunte, kuhu mitmed baltisakslased rajasid oma villad (nt Annenhofi, Marienwaldi, Tannenrode villa). Seda piirkonda hakati hiljem kutsuma Vana-Koseks.<ref name=":0" />
 
Uus-Kose või [[Kose-Kallaste]] on rajatud enne I maailmasõda. 1912. aastal eraldati Väo mõisast maa-ala, mis jagati osadeks ning anti rendile. Kose-Kallastes (hilisem Varsaallika allasum) kujunes välja Kose-Kallaste Ühing, mis tegeles ehitus- ja heakorrastustööde korraldamisega. Kose-Kallaste krundiomanike seas oli selliseid nimekaid Eesti seltskonnategelasi nagu [[Konstantin Päts]], [[Ernst Peterson-Särgava]], [[Johannes Tabur]] jm.<ref name=":0" />
 
Carlshofi suvemõisa ostis 1922. aastal kolonel [[Juhan Tõrvand]], kes hiljem tükeldas suvemõisa maa-alad ning müüs kõik maha, sealhulgas ka vana suvemõisa krundi. Tõrvand rajas jõekaldale Ilumäe villa.<ref name=":0" />
 
Aastatel 1933–1937 tegutses Kose asumi Raku talus hõberebasekasvandus, mis viidi 1937. aastal uude asukohta [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maanteel]]. Sinna tekkis uus asula, mis hakkas samuti Raku nime kandma.<ref name=":0" />
==Viited==
{{viited}}
{{commonscat|Kose, Tallinn}}
 
{{Tallinna asumid}}
[[Kategooria:Tallinna asumid]]
72 120

muudatust