Redaktsioon: 30. juuli 2019, kell 11:11 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 365 muudatust P Ilmar Tõnisson (muusik) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. detsember 2020, kell 03:33 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 912 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Tihti loetakse suupilli [[Saksamaa\|Saksa]] rahvuspilliks, sest [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal anti igale sõtta minevale Saksa sõdurile kaasa suupill. Tänapäeval kingivad paljud sakslased oma lapsele vähemalt ühe suupilli. Saksamaal on isegi koolides suupillikallakuga klassid. Eestis on suurim suupilliklubi [[Piccolo (klubi)\|Piccolo]], mis asutati 23 liikmega [[1996]]. aastal [[Feliks Kark\|Feliks Kargu]] juhtimisel. Klubist kasvas välja ka ansambel [[Piccolo Kvintett]], kus mängivad [[Feliks Kark]], [[Andrus Haugas]], [[Andres Kokk]], [[Elmar Trink]] ja [[Ilmar Tõnisson (muusik)\|Ilmar Tõnisson]]. [[Pärnu]]s on peetud viis rahvusvahelist suupillipäeva ja kaks -festivali. == Ajalugu == ~~Suupilli~~Tihti ~~leiutajana~~väidetakse, et ~~märgitakse~~suupilli ~~tihti~~leiutas Karl Friedrich Ludwig Buschmann'i [[1812]]. aastal, kuid ~~tegelikkuses~~tegelikult arenes see tõenäoliselt välja mitme ~~erineva~~omaette ~~eraldi~~tegutsenud leiutaja tööna. == Välislingid ==

Suupill: erinevus redaktsioonide vahel