Rēzekne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: eemaldatud vanad koordinaadiparameetrid; muud süntaksiparandused |
PResümee puudub |
||
14. rida:
[[Pilt:Rēzeknes pilsētas dome. 2000-10-14 - panoramio.jpg|pisi|Raekoda]]
[[Pilt:Rezekne_castle_mound.jpg|thumb|[[Rēzekne linnamägi]].]]
'''Rēzekne''' ([[eesti keel]]es (ajal.) ''Räisaku'', [[latgali keel]]es ''Rēzne'', [[saksa keel]]es ''Rositten'', [[poola keel]]es ''Rzeżyca'')
Rēzekne on [[1. järgu haldusüksus]] – [[vabariigilinn]] (''republikas pilsēta'').
20. rida:
Elanike arv on 35 883 (2008). 2007. aasta seisuga on linnaelanikest 48,5% [[venelased]], 44,3% [[lätlased]], 3,6% [[poolakad]], 1,7% [[valgevenelased]] ja 1,4% [[ukrainlased]].
Linna järgi on
==Ajalugu==
[[Rēzekne linnamägi]] eksisteeris juba [[9. sajand]]il. [[13. sajand]]il hävitasid [[ristirüütel|ristirüütlid]] selle [[lätlaste muistna vabadusvõitlus|Läti vallutamise]] käigus. [[1285]] hakkasid rüütlid ordumeistri [[Wilhelm von Schauerburg]]i juhtimisel selle kohale rajama kivikindlust ja samal aastal on asula nime ka esimest korda mainitud. [[Rēzekne ordulinnus]] toimis piirikindlusena [[Liivi ordu]] idapiiril, teel [[Pihkva]]sse ning nii venelased kui ka [[leedukad]] ründasid seda korduvalt.
[[Jam Zapolski rahu]] tulemusena läks Rēzekne [[1582]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] koosseisu. [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|Rootsi-Poola sõja]] lõpetanud [[Altmargi vaherahu]]ga
[[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] käigus [[1773]] läks Rēzekne [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]], kes kinnitas Rēzekne linnaõigused. Linna ametlikuks nimeks kuni [[1917]]. aastani (ja uuesti [[1944]]–[[1945]]) sai '''Režitsa''' (Режица). Linn oli [[Režitsa maakond|Režitsa maakonna]] keskus.
31. rida:
[[19. sajand]]il moodustasid 2/3 linnaelanikest [[juudid]]. Nimelt kuulus Rēzekne [[Vitebski kubermang]]u, kus erinevalt ülejäänud Lätist oli juutidel lubatud elada. Ülejäänud elanikud olid põhiliselt poolakad, [[sakslased]] ja venelased, lätlasi polnud peaaegu üldse. [[Raudtee]] saabumine linna hoogustas linna majandust ja [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguseks kerkis linna rahvaarv 23 tuhandeni.
Pärast Läti iseseisvumist hakkas lätlaste osakaal linna rahvastikus kindlalt suurenema ja linna rahvaarv sama kindlalt vähenema. 1939. aastaks oli linnaelanike arv 13 tuhat ja 1935. aastal olid linlastest 25,4% juudid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus küüditasid ja tapsid linlasi nii venelased kui sakslased ja pärast sõda oli linnas veel vaid
[[Nõukogude võim]]u ajal kasvas Rēzekne tugevalt ja [[1991]]. aastaks ulatus linlaste arv 43 156-ni. [[Venestamine|Venestamise]] tulemusena olid 1989. aastal 53% ja veel 2000. aastal 50,7% linlastest venelased. Pärast Läti taasiseseisvumist on linlaste arv jällegi tüki maad vähenenud, lätlaste osakaal linnas aga
Rēzekne on tähtis transpordikeskus. Linnas lõikuvad kaks raudteed. Üht mööda saab sõita lääne poole [[Jekabpils]]i ja ida poole [[Ludza]] kaudu Venemaale, teist mööda edelasse [[Daugavpils]]i ning kirdesse Venemaale [[Abrene]] ja [[Ostrov]]i kaudu [[Pihkva]]sse. Kummagi raudtee kõrval kulgeb kummaski suunas [[maantee]]. Lisaks saab Rēzeknest sõita maanteed pidi loode poole [[Gulbene]]sse ning kagu poole [[Rāzna järv]]e ja Latgale kõrgeima mäe [[Lielais Liepukalns]]i poole.<ref>[[Suur maailma atlas]], lk 49</ref>
| |||