Lepa raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
 
[[1919]]. aastal pärast Eesti ja Läti vahelise piiri paikapanekut jäi raudteest Eestisse [[Žuldiņi raudteejaam|Žuldiņi]] ja [[Hopa raudteejaam|Hopa raudteejaama]] vaheline lõik. 1923. aastal ehitati uus Eestist Valga raudteejaamast algav [[Valga–Koikküla raudtee]]lõik, millel asus ka Lepa peatuskoht. Toonase haldusjaotuse järgi jäi see [[Laanemetsa vald]]a. Teise maailmasõja ajal demonteeriti Lätit läbiv teeharu ja kasutusele jäi vaid Kaagjärve jaama läbiv teelõik.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 115. lk.</ref>
 
Peatuskoha juures asuv teemeistri maja (Lepa jaam) oli [[Taheva vald|Taheva valla]] üldplaneeringus ette nähtud säilitada kui miljööväärtuslikku piirkonda.<ref>[www.taheva.ee/yldplaneering/Taheva_YP_seletuskiri_300508.pdf Taheva valla üldplaneering]</ref>
 
Lepa raudteepeatus ei olnud teise maailmasõja järel enam kasutusel.
46 173

muudatust