André Derain: erinevus redaktsioonide vahel

Aastatel [[1911]]–[[1914]] hakkas tema töödes üha enam peegelduma klassikalise kunstihariduse mõju. Ta ei kasutanud enam nii kontrastseid värve ja pööras rohkem tähelepanu esemete kujule. [[1916]]. aastal tegi ta illustratsioonid [[André Breton]]i raamatule Mont de piété (’Vagaduse mägi’).<ref>Cowling, Mundy 1990, lk 92–93</ref>

 

 

[[1928]]. aastal võitis Derain Carniege’i kunstiauhinna. See tõstis tema rahvusvahelist tuntust ja peagi esitleti Deraini töid nii [[New York|New Yorgi]], [[London]]i, [[Berliin]]i, [[Frankfurt|Frankfurdi]], [[Düsseldorf]]i kui ka [[Cincinnati]] galeriides.<ref>Clement 1994, lk 396</ref>

{{viited}}

 

*Graham-Dixon, Andrew (2010). ''Kunst''. Kirjastus Varrak. ISBN 978-9985-3-2105-8.

*Cowling, Elizabeth; Mundy, Jennifer (1990). On Classic Ground: Picasso, Léger, de Chirico and the New Classicism 1910–1930. London: Tate Gallery. ISBN 1-85437-043-X