Gunnar Vaidla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: Unicodifying
PResümee puudub
1. rida:
'''Gunnar Vaidla''' (25. märtsini 1935 '''Gunnar Veinberg'''; [[1. oktoober]] [[1919]] – [[1. november]] [[2007]]) oli eesti teatri-<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/gunnar-vaidla-1-x-1919-1-xi-2007/|Pealkiri=GUNNAR VAIDLA 1. X 1919 – 1. XI 2007|Väljaanne=Sirp|Aeg=09.11.2007|Kasutatud=}}</ref>- ja spordifotograaf.
 
1937. aastal lõpetas ta [[Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasium]]i. Aastatel 1937–1941 õppis [[Tehnikainstituut|Tehnikainstituudi]] mehaanikateaduskonnas ja töötas [[Riigi Ringhääling]]us raadiotehnikuna. Sõja puhkedes mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse, võttis osa Teisest maailmasõjast. Aastatel 1945–1949 töötas raadiotehnikuna, 1949–1990 oli ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] fotograaf ja tehniline toimetaja.<ref>[http://epl.delfi.ee/archive/lahkus-gunnar-vaidla?id=51235004 Lahkus Gunnar Vaidla. Eesti Päevaleht, 1. november 2007]</ref>
 
Sõja puhkedes mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse, võttis osa II maailmasõjast.
Hakkas fotograafiaga tegelema juba enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Vanema põlvkonna fotograafid peavad teda Eesti fotograafia vanaisaks.
 
Aastatel 1945–1949 töötas raadiotehnikuna, 1949–1990 oli ajakirja [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] fotograaf ja tehniline toimetaja.<ref>[http://epl.delfi.ee/archive/lahkus-gunnar-vaidla?id=51235004 Lahkus Gunnar Vaidla. Eesti Päevaleht, 1. november 2007]</ref>
 
Hakkas fotograafiaga tegelema juba enne [[Teine maailmasõda|TeistII maailmasõda]]. Vanema põlvkonna fotograafid peavad teda Eesti fotograafia vanaisaks.
 
Pildistas suurema osa elust [[Nikon]]i 35 mm filmiga [[peegelkaamera]]tega. Viimastel aastatel kasutas põhiliselt [[Nikon F90x]] peegelkaamerat.
 
Kuni viimaste eluaastateni tegi ta koostöödkaastööd [[Spordileht|SpordilehegaSpordilehele]], pildistades enamasti pallimänge. Samuti lummasid teda [[Kadriorg|Kadriorus]] mere ääres suured remmelgad (pajud), mida ta pildistas korduvalt.
 
[[Eesti Spordimuuseum]]i konkursi "Sajandi spordifoto Eestis" žürii otsustas, et esimene auhind jääb välja andmata. Teise preemia vääriliseks tunnistati Gunnar Vaidla 1939. aasta fotosari "Autode ja mootorrataste 1 km kiirussõit Tallinna–Raudalu maanteel". Hinnati ajaloolisust, mitte foto kvaliteeti.
 
OlidVaidla lähedasedja sõbradta lähedane sõber [[Voldemar Maask]]iga ning aitasid meeleldi harrastuspiltnikel edasi jõuda, paljastades fotondusefotokunsti saladusi. Mõlema mehe jaoks jäi digitaalfotomaailm võõraks, sest see valdkond oli nende aktiivse fotograafiea ajal alles lapsekingades.
 
==TunnustusedTunnustus==
*1989 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]