Vikipeedia

Aleksandr Pjatigorski: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine using AWB
PResümee puudub
9. rida:
[[1956]]. aastal asus ta tööle [[NSVL TA Orientalistikainstituut|NSVL TA Orientalistikainstituudis]], kus aastal [[1957]] sai tema ülemuseks äsja [[NSV Liit]]u naasnud [[Juri Roerich]], kelle alluvuses Pjatigorski töötas Roerichi surmani aastal [[1960]]. Aastal 1960 ilmus Pjatigorski esimene raamat, Pjatigorski ja S. Rudini "[[Tamili keel|Tamili]]-vene sõnaraamat". [[1962]]. aastal kaitses ta kandidaadikraadi teemal "Keskaja [[tamili kirjandus]]e ajaloost". Samal aastal ilmus Pjatigorski raamat "Materjalid india filosoofia ajaloost". Aastast [[1963]] osales ta [[Juri Lotman]]i kutsel [[Tartu ülikool]]is [[semiootika]] konverentsidel.
 
Aastal [[1969]]. küsisaastal soovis ta töödtööle asuda [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogiakateedristpsühholoogiakateedris, ent tolleaegsel kateedrijuhatajal polnud julgust teda tööle võtta.<ref>Vikerkaar 1990, nr 11, lk 72</ref>
 
Pjatigorski emigreerus NSV Liidust [[1974]]. aastal. Alatesja 1974.asus aastast elas taelama [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]]s. Ta oli [[Londoni ülikool]]i [[Lõuna-Aasia]] ajaloo [[professor]].
 
Ta on avaldanud raamatuid [[budistlik filosoofia|budistlikust filosoofiast]], [[fenomenoloogia]]st, [[mütoloogia]]st ja [[vabamüürlus]]est.
 
Aastal [[1992]]. aastal mängis ta [[Otar Iosseliani]] filmis "Liblikajaht" [[maharadža]]t.
 
==Eestis ilmunud teosed==
MitmedMitu tema venekeelsedvenekeelset artiklidartiklit on ilmunud aastatel [[1965]]–[[1973]] [[TRÜ Toimetised|TRÜ Toimetiste]] sarjas (semiootika ja orientalistika).
 
Eesti keeles on autori nõusolekul avaldatud ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] (1990, nr 11, lk 71–72) ühe tema algselt ajakirjas ''Вопросы Философии'' 1990/5 ilmunud intervjuu lühendatud tõlge pealkirjaga "Psühhoanalüüs ja marksism" (tõlkinud ja järelmärkuse kirjutanud [[Andres Herkel]]).
 
Koostööartikkel "Kultuurisemiootika teesid" on eestikeelses variandis ilmunud [[Tartu Semiootikaraamatukogu]] esimeses köites.
 
==TunnustusedTunnustus==
Aastal* [[2000]] pälvis[[Andrei taBelõi preemia]] romaani ''"Вспомнишь странного человека''" ('Meenutadmeenutad imelikku inimest') eest [[Andrei Belõi preemia]].
 
==PereIsiklikku==
Tal oli elu jooksul neli abikaasatkorda abielus ja tal sündis viis last. {{lisa viide}}
 
==Viited==
34. rida:
 
==Välislingid==
* [[Irina Avramets]], [[Silvi Salupere]]. [http://www.ut.ee/SOSE/tartu/pjatigorski.html Aleksandr Pjatigorski nekroloog Tartu Ülikooli semiootika osakonna lehel]
 
{{JÄRJESTA:Pjatigorski, Aleksander}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Pjatigorski"