Tugev vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel

Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastastikmõjus. Kaasaegsete teadmiste järgi üksikuid kvarke eksisteerida ei saa ja neid pole ka registreeritud, sest kui kvarke lahutada, tekib nende vahele nii suur energia, mille abil tekib uus kvark. Kvarkide sellist alatist seotud olekut nimetatakse kvarkvangistuseks. Seega on kvargid alati ühendatud suuremateks osakesteks ([[prooton]], [[neutron]], [[meson]]) ja nende värvilaengud taandavad üksteist ning nende kombinatsioonist tekkinud vaba niiöelda valge osake ise otseselt tugevas vastastikmõjus ei osale. ([[Piion|Pi meson]] ehk piion vahendab küll tugevat tuumajõudu [[nukleon]]ide vahel, mis hoiab prootonid, neutronid koos aatomi tuumades võimaldades stabiilsete aatomituumade olemasolu.) [[Tuumajõud]] tekivad tänu üksikute [[nukleon]]ide värvuspolaarsusele (analoogiliselt muidu elektriliselt neutraalsete [[aatom]]ite vahel tekkiva tõmbejõuga ([[van der Waalsi jõud]]).

 

 

Erinevalt elektromagnetilisest vastastikmõjust ei kahane tugev vastastikmõju kvarkidevahelise kauguse kasvades, vaid jääb konstantseks. Seetõttu on teatavast kaugusest alates energeetiliselt kasulikum tõmmata [[vaakum]]ist välja uus kvargi-antikvargi paar, mis moodustavad lahknevate kvarkidega uued värvusneutraalsed kooslused. Seetõttu ei ole võimalik vaba kvargi olemasolu ning kõik eksisteerivad kvargid on seotud [[hadron]]iteks.