Kose pastoraat: erinevus redaktsioonide vahel

[[Kirikla]] ehitati 19. sajandi esimesel poolel. Hoone võõrandati 1940. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|nõukogude võimu poolt]] koos kõigi koguduse maade ja varadega ning pärast 1941. aastat elasid seal lühikest aega lahingutes elukoha kaotanud kohalikud. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal sai kogudus hoone tagasi ja 1942. aastal toodi pastoraati elekter. Seoses taasalanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukoguse okupatsiooniga]] võeti 1944 kiriku varad taas riigi omandisse. Pastoraadis asusid rahvamaja, [[Kose raamatukogu|raamatukogu]] (1949–1959), spordiseltsi Jõud klubiruumid, miilitsa ülema korter ja kooliõpetaja korter ning 1950. aastal nimetati see ümber [[Kose rajoon|rajooni]] kultuurimajaks. Alates 1951. aastast tehti mitu ümberehitust.

1980. aastatel lasti hoonel aga laguneda. jaKultuurimaja lõpetas hoones tegevuse ning kui pärast taasiseseisvumist kirikla kogudusele tagastati, oli see jubahoone väga halvas seisukorras. HooneInventar oli laiali kantud või rüüstatud ning maja konstruktsioonid lagunesid.

Pastoraat õnnestus osaliselt tänu välisrahastusele taastada ja pühitseti taas sisse 1997. aasta [[lõikustänupüha]]l. Sama aasta kevadel võeti see arvele [[ehitismälestis]]ena kui näide pastoraadi peahoonest.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|2796}}</ref>