|
==Ajalugu==
Raamatukogu sünnilugu sai alguse [[Vana-Võidu]] koolis, kus pandi alus raamatukoguseltsile ärksamate taluperemeeste ja noorte koosolekul [[1880]]. aastal. Seda aastaarvu peetaksegi Viiratsi raamatukogu sünniaastaks.
Seda aastaarvu peetaksegi Viiratsi raamatukogu sünniaastaks.
1882. a– kinnitati lõplikul kujul vallavalitsuses raamatukogu seltsi põhikiri. Raamatukogule pani aluse Schnakenburgi trükikojast 68 raamatut, mis olid saadud annetuste teel.
1903. a– otsustati selts senisel kujul likvideerida ning varad üle anda uuele Vana-Võidu Muusikaseltsile “Kevade”. Raamatukogu korraldajateks olid M. Kangilaski, koguhoidjaks J. Västrik.
1923. a– otsustas seltsi eestseisuse koosolek taotleda riigilt toetusraha. Raamatute välja andmineväljaandmine ja kogu korraldamine otsustati anda ühe isiku kätte. Selleks isikuks valiti J. Västrik ja tema abiks A. Tauk.
1925. a– märtsis valiti raamatukogu juhatajaks C. Lammas. Raamatukogu asus Vana-Võidu vallamajas ühes toas.
1938. a– onoli avatud lugemissaal iga päev kell 16–20 ja pühapäeval 14–20.
1940. a– raamatukogu juhatajaksjuhataja onoli I. Kangilaski.
1942. a– täitubtäitus seltsi tegevuse 40 aastat.
1947. a– viidi raamatukogu üle Verilaskele, kus kogu asus ühes majas külanõukogu ja rahvamajaga. Koguhoidjaks oli Linda Riisenberg, kes elas raamatukoguga samas majas ja oli selles ametis 31 aastat.
1961. aastast asub raamatukogu Viljandi rajooni Uusna külanõukogu Kevade kolhoosi territooriumil.
1966. aastast säilinud raamatukogule saadetud kirja alusel selgub, et raamatukogu kuulub Viljandi Rajooniraamatukogu alla.
1979. a– nimetati Verilaske raamatukogu ümber Viiratsi raamatukoguks. Raamatukogu kolis Verilaskelt Viiratsisse, Gagarini-nimelise Näidissovhoosi kontorihoonesse. Raamatukogus töötasid Piret Viira aastatel 1997–1980 ja Leonilla Sutt 1980–1982.
1982 -1982– ? oli raamatukogu juhatajaksjuhataja Leili Oisman.
1984. kuni 1986. aastatel1984–1986 tuli raamatukogu oma grupis Viljandi rajoonis töönäitajate poolest esikohale.
1986. a– avati laenutuspunkt Ärma osakonnas.
1990. aastal sai raamatukogu kasutamiseks suuremad ruumid. Lugemissaal suurenes, mahutades 24 lugejat.
1992. a– kolis raamatukogu rahvamajaga ühe katuse alla.
2002. a– sai raamatukogu endale uued ruumid Viiratsi kool-huvikeskuse majja, kus see on tänase päevani. Seni Viiratsi rahvamaja katuse all olnud 46. ruutmeetri asemel sai raamatukogu kasutamiseks 180 ruutmeetrit. Sisustati seitsme kasutajakohaga internetipunkt. Raamatukogus asus tööle bibliograafina Kai Oidermaa. Ligi poolsada lugejat saavad valida ligi 17 000 eri raamatu ja 30 perioodikanimetuse hulgast.
2006. a.– liideti osa kooliraamatukogust Viiratsi raamatukogu fondiga. Lisaks tavapärasele raamatute laenutamisele pakutakse skaneerimise, printimise, infootsingu ja raamatukogude vahelise laenutuse teenust. Raamatukogu teeb tihedat koostööd Viiratsi Päevakeskuse, lasteaiaga Rüblik, Viiratsi rahvamaja ja Viiratsi Kooliga. Traditsiooniks on kujunenud emakeele- ja ettelugemispäevadeettelugemispäeva tähistamine. Alates 2000. aastast on Kultuuriministeeriumi korraldusel peetud teema-aastaid.
2020. a– nimetati Viiratsi raamatukogu ümber Viiratsi Rahvaraamatukoguks, mida juhib Erika Lond.
== Välislingid ==
| 