Piisknakkus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Piisknakkused''' ehk '''piisklevinakkused''' (inglise keeles ''droplet infection'') on [[nakkus]]ed, mida kannavad edasi õhus lenduvate, hõljuvate või pindadele maandunud väikeste [[piisk]]ade (või [[aerosool]]ina)adena levivad [[haigustekitaja]]d ([[viirused]], [[bakterid]], [[seened]] jt).<ref>{{Netiviide|autor=Marelle Grünthal-Drell|url=https://www.tlu.ee/opmat/ka/ohtlikud_nakkushaigused/mis_on_nakkushaigused.html|pealkiri=Mis on nakkushaigused?|väljaanne=Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli reisikorralduse õppekava aine "Esmaabi" õpiobjekt "Ohtlikud nakkushaigused maailmas"|aeg=19. oktoober 2015|vaadatud=7. aprill 2020}}</ref> Piisknakkused levivad, kui nakatunu [[köha|köhimise]], [[aevastamine|aevastamise]], [[rääkimine|rääkimise]] või [[hingamine|hingamise]] tulemusena satuvad [[viirusosake]]sed sülje- vm piiskadena (või aerosoolina) pindadele ja õhku.<ref>{{Netiviide|autor=Binish Ather, Peter F. Edemekong|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/30285363|pealkiri=Airborne Precautions|väljaanne=StatPearls Publishing|aeg=17. veebruar 2020|vaadatud=9. aprill 2020}}</ref>

Eristatakse '''piisknakkusi''' ja '''[[tolmnakkus]]i''', seejuuresmillest kirjeldatakseesimese haigusetekitajatepuhul on nakkuse kandjaks piisad, mille läbimõõt on suurem kui 5-10 μm, teise puhul aga väiksemad osakesed ehk [[aerosool]]id, mis levivad õhus nagu tolm. Haigusetekitajate levimise meediumi järgi eristatakse õhklevi ja kontakt- ehk olmelevi, vastavalt sellele ka kombineeritult õhk-tolmnakkusi ja õhk-piisknakkusi, nakkuste otsest levi inimestevahelises kontaktis ning kaudset levi<ref>{{Netiviide |url=https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/juhendid/Nakkushaiguste_ennetamise_ja_torjealane_tegevusjuhend_hooldekodudele.pdf |pealkiri=Nakkushaiguste ennetamise ja tõrjealane tegevusjuhend hooldekodudele |väljaanne=Tervisameti veebisait |aeg=2017 |vaadatud=25. aprill 2020}}</ref>. Piisk- ja tolmnakkuste omavaheline piir ning seos otsese ja kaudse leviga on teadusliku debati objekt.<ref>{{Netiviide |autor=Dyani Lewis |url=https://www.nature.com/articles/d41586-020-00974-w |pealkiri=Is the coronavirus airborne? Experts can’t agree |väljaanne=Nature |aeg=2. aprill 2020 |vaadatud=23. aprill 2020}}</ref>

Piisknakkushaigused levivad eelkõige piiskade, aerosooliosakeste, keerleva tolmu ja vedelike kaudu, mis tekivad köhimise, aevastamise, rääkimise, hingamise, samuti näiteks WCs vee pealetõmbamise käigus. Viirusosakesed võivad jääda õhku või kanduda selle teel olevatele pindadele või inimestele, sõltuvalt osakeste suurusest, [[õhutemperatuur]]ist ja [[õhuniiskus]]est. Keskmise aevastusega tekkivate niiskuseosakeste suurus on varieeruvalt läbimõõduga 72–386 µm<ref name="han">{{Netiviide|autor=Z. Y. Han|url=https://royalsocietypublishing.org/doi/full/10.1098/rsif.2013.0560|pealkiri=Characterizations of particle size distribution of the droplets exhaled by sneeze|väljaanne=Royal Society|aeg=6. november 2013|vaadatud=9. aprill 2020}}</ref>, ning peenimad neist võivad sobivatel tingimustel õhku hõljuma jääda vähemalt 4 tunniks. Kuigi individuaalsed viiruseosakesed on sellistest niiskusepiiskadest kordades väiksemad (näiteks [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|2020. aasta pandeemia]] põhjustanud koroonaviiruse läbimõõt on suurusjärgus 0,05–0,2 µm<ref>{{Netiviide|autor=Na Zhu|url=https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2001017|pealkiri=A Novel Coronavirus from Patients with Pneumonia in China, 2019|väljaanne=New England Journal of Medicine|aeg=24. jaanuar 2020|vaadatud=9. aprill 2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Nanshan Chen|url=https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(20)30211-7/fulltext|pealkiri=Epidemiological and clinical characteristics of 99 cases of 2019 novel coronavirus pneumonia in Wuhan, China: a descriptive study|väljaanne=The Lancet|aeg=30. jaanuar 2020|vaadatud=9. aprill 2020}}</ref>), ei levi viirused enamasti üksikult, vaid suuremates kobarates, mis omakorda asuvad mainitud suuremate [[Õhuniiskus|niiskuseosakeste]] sees. Seetõttu pakuvad inimesele võrreldes katmata näoga piisknakkuste vastu kaitset kõik hingamiskaitsed, mille filtri tihedus on piisav niiskuseosakeste kinnipüüdmiseks. Enamasti on vajalikud ka [[kaitseprillid]] või -[[Visiir (kiiver)|visiir]]. Nakatunud inimese, looma või pindade kokkupuute tulemusena võib haigus edasi kanduda, kui viirusosakesed satuvad järgmise inimese [[limaskest]]a, näiteks suu, silmade, nina või kõrvade kaudu.

Piisknakkused levivad sülje, hingeõhuniiskuse ja muude piiskadena <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://medium.com/@Cancerwarrior/covid-19-why-we-should-all-wear-masks-there-is-new-scientific-rationale-280e08ceee71|pealkiri=COVID-19: WHY WE SHOULD ALL WEAR MASKS — THERE IS NEW SCIENTIFIC RATIONALE|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Hingamisel, rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel lendub suust erineva suurusega osakesi, mis on seotud kobaratesse sülje, lima, vee(auru) ja tolmuga. Suuremad osakesed – piisad – langevad suust/ninast eraldumisel maapinnale, väiksemad osakesed – aerosoolid – aurustuvad ning nende jäägid jäävad õhku lendlema.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theatlantic.com/health/archive/2020/04/coronavirus-pandemic-airborne-go-outside-masks/609235/?fbclid=IwAR1CzFiSG2JWVrQpxYKg7y5xkRz9rvzGYEt8Acd1zlejJXbN4MByZU5FHt4|pealkiri=How the coronavirus travels through the air has become one of the most divisive debates in this pandemic.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mahalangenud niiskusepiisad võivad püsida nakatumisvõimelisena tundidest päevadeni, sõltuvalt näiteks haigusetekitajate liigist, temperatuurist, õhuniiskusest ning päikese [[UV-kiirgus]]est. Näiteks 2020. aasta pandeemia põhjustanud koroonaviirus võib pindadel nakatumisvõimelisena püsida enamasti 3–4 päeva, mõne allika vältel kuni 7 päeva<ref>{{Netiviide|autor=Rebeka Kalam|url=https://tervis.postimees.ee/6943238/hongkongi-teadlased-sars-cov-2-elab-kaitsemaskil-kuni-nadala|pealkiri=Hongkongi teadlased: SARS-CoV-2 elab kaitsemaskil kuni nädala|väljaanne=Postimees|aeg=6. aprill 2020|vaadatud=}}</ref>.[[Fail:SneezeDropletDistribution.jpg|pisi|333x333px|Aevastusest tekkinud süljepiiskade suuruse ja arvu suhe|alt=https://royalsocietypublishing.org/doi/full/10.1098/rsif.2013.0560?fbclid=IwAR06_5jpyu-YExKsU2Q-sTXenMerREA6jMxvTAE5fyzmJwLKI5r5eTltekE#d3e1463]] Piiskadena (diameeter on suurem kui 10 μm) võib viirus levida pärast köhatust või aevastust kuni 6 m (mida suurem piisk, seda lähemale maandub) ning selle käigus tekib alati ka väiksemaid (aerosoolseid, õhus hõljuvaid) piisku. Piisad võivad langeda nt lähedal olevale inimesele, loomale või pindadele.

Väiksemaid piiskuViiruseosakesi (diameeter on alla 10 μm), mis on piisavalt kerged, et õhus pikemalt hõljuda, nimetatakse aerosooliks. Aerosoole kannavad mööda keskkonda (nt toast tuppa) ventilatsioon ja tuul. Näiteks katsed COVID-19 põhjustava viirusega on näidanud, et viirusosakesed võivad aerosoolina (mis on enamasti aevastuse, köhatuse või rääkimise hingeõhuniiskuse mikropiisad või nende jäägid) õhus püsida 3–4 tundi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.technologynetworks.com/immunology/news/coronavirus-stable-on-surfaces-for-hours-to-days-332209|pealkiri=Coronavirus Stable on Surfaces for Hours to Days|väljaanne=Technology Networks|aeg=18. märts 2020|vaadatud=}}</ref> Seetõttu on haigusperioodil soovitatud vältida kinniseid ruume nagu lifte, kontoreid, samuti mitte jagada tuba nakatunud pereliikmega. Aerosoolide eest kaitsevad vaid N95 ja sellest paremad respiraatorid.