Hugo de Vries: erinevus redaktsioonide vahel

De Vries õppis [[Leideni Ülikool|Leiden]]i, [[Heidelbergi Ülikool|Heidelberg]]i ja [[Würzburgi Ülikool|Würzburg]]i ülikoolis. Aastal [[1878]]. aastal omandassai ta [[Amsterdami Ülikool]]is [[doktorikraad]]i [[botaanika]] alal.

[[1890. aastad|1890. aastatel]] tegeles de Vries taimede [[hübridisatsioon|hübridiseerimise]] katsete seeriatega ja avastas uusi [[suureõieline kuningakepp|suureõielise kuningakepi]] vorme, mis kasvasid looduslikel [[jäätmaa]]del. Need avastused viisid ta samadele järeldustele, milleni oli jõudnud Mendel: konkreetsete tunnuste pärandumine ilmneb vaid üksikutel isenditel. Ta arvas koguni, et [[geen]]id (mida ta nimetas pangeenideks) suudavad ületada [[liik (bioloogia)|liigi]]barjääri: sama geeni olemasolu on vastutav kahe erineva lilleliigi karvasuse eest. Nendes oletustes oli ta oma ajast palju ees.

1890. aastate lõpus tutvus de Vries Mendeli artikliga, mis oli kirjutatud 40 aastat varem. De Vries muutis Mendeli töödes [[terminoloogia]]t, et kõrvaldada arusaamatused. Aastal [[1900]] avaldas ta oma katsete tulemused [[Prantsusmaa|Prantsuse]] ajakirjas ''[[Comtes Rendus de l'Académie des Sciences]]'', kuid ei maininud sõnagagi Mendeli töid, millest ta oli lähtunud. Pärast Carl Corrensi teravat [[kriitika]]t oli de Vries nõus mainima Mendeli nime.

* "Intracellular Pangenesis" ('Rakusisenerakusisene pangenees') (1889)

==TunnustusedTunnustus==

* 1900 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks

* 1903 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks

* [[Geneetikute ja biokeemikute loend]]