Eesti metsad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
Eesti metsad kuuluvad [[segametsade vöönd]]isse. Valdavad on [[okaspuu]]enamusega [[puistu]]d, kuid on ka [[lehtpuumets]]i. Peamised puuliigid Eesti metsades on [[harilik kuusk|kuusk]] ja [[harilik mänd|mänd]], [[arukask]], [[harilik haab]], [[sookask]]. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud [[laialehine mets|laialehistest metsadest]] on praeguseks järele jäänud väga vähe.
 
Eesti metsad on suhteliselt liigirikkad, kuna suur osa metsamaast on olnud loodusliku tekkega. Samas on sajandi algusest alates [[lageraie]] intensiivistumise tõttu [[põlismets|loodusmetsade]] osakaal kogu metsamaast langenud ainult 1,5-2%5–2 juurdeprotsendini ning samal ajal on asemele rajatud [[monokultuur]]seid [[puiduistandusPuuistandus|puuistandusi]]i.<ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/04_metsauuendamine_07.04.20_0.pdf Aastaraamat "Mets 2018", 4. Metsauuendamine] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2020</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/4057355/anneli-palo-eesti-metsi-pole-kunagi-nii-intensiivselt-raiutud-kui-praegu "Anneli Palo: Eesti metsi pole kunagi nii intensiivselt raiutud kui praegu"]</ref> Näiteks on viimaste kümnenditega Eestis metsalindude arvukus vähenenud minimaalselt 5000050 000 paari võrra aastas, peamiselt metsas olevate elupaikade kadumise tõttu.<ref>[https://novaator.err.ee/915650/metsalindude-arvukus-on-aastakumnete-jooksul-vahenenud-ligi-50-000-paari-vorra-aastas "Metsalindude arvukus on aastakümnete jooksul vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas"]</ref> <ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/lisa3_metsalinnud.pdf "Ülevaade metsaga seotud linnustiku seisundist"] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2019</ref>
 
2018 aasta seisuga <ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/02_metsaomand_07.04.20_0.pdf Aastaraamat "Mets 2018", 2. Metsaomand] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2020</ref> kuulub 46% Eesti [[metsamaa]]st riigile, mille haldamise õigus on antud [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]ele. Lisaks [[riigimets]]ale on Eestis ka [[eramets]]ad, mis moodustavad kogu metsamaast 2018 aasta seisuga 48% ning millest [[füüsiline isik|füüsilistele isikutele]] kuulub 28% ja [[juriidiline isik|juriidilistele isikutele]] 20%.
 
 
 
2018. aasta seisuga <ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/02_metsaomand_07.04.20_0.pdf Aastaraamat "Mets 2018", 2. Metsaomand] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2020</ref> kuulub 46% Eesti [[metsamaa]]st riigile, mille haldamise õigus on antud [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]ele. Lisaks [[riigimets]]ale on Eestis ka [[eramets]]ad, mis moodustavad kogu metsamaast 2018. aasta seisuga 48% ning millest [[füüsiline isik|füüsilistele isikutele]] kuulub 28% ja [[juriidiline isik|juriidilistele isikutele]] 20%.
==Ajalugu==
Eesti kirjaliku ajaloo algusaegadel (12.–13. sajand) puudub info Eesti metsasuse ja metsakasutuse kohta. Intensiivne metsamaade põlluks muutmine algas pärast [[Liivi sõda]] seoses rahvastiku ja talude arvu kasvuga. Esimesed [[saeveski]]d alustasid Eestis tööd 16. sajandil. Esimesed määrused metsade kaitseks Eestis kehtestas Rootsi valitsus 17. sajandi keskel. Varaseimad hinnangud metsade pindala kohta on 1700. aastast: metsasus [[Liivimaa]]l 59,2% ningja Eestimaal 35,2%, millele lisandus hulgaliselt nn. kõlbmatuid maid, mida on õige samuti lugeda metsamaaks. Kokku oli Eestis 1700. aastal metsamaid hinnanguliselt 81,5% Liivimaal ja 84,1% Eestimaal.{{lisa viide}}
 
18. sajandil kasutati metsa [[ehitusmaterjal]]iks, [[tõrvaajamine|tõrvaajamiseks]], [[söepõletamine|söepõletamiseks]], [[potas]]e ja [[pigi]] valmistamiseks, parkkoore kogumiseks, ning põletati, et saada tuhka põldude väetamiseks. Suured küttepuude tarbijad olid klaasivabrikud ja viinavabrikud. 1796. aastaks kahanesvähenes metsasus Eestimaa kubermangus 28,5%-ni ja Liivimaa kubermangus 50,5%-ni.{{lisa viide}}
 
19. sajandil lisandusid senistele puidu tarbijaile paberitööstus, vineeritööstus, tuletikuvabrikud, raudtee.
25. rida ⟶ 22. rida:
Eesti metsasuse osas saabus lõplik selgus 1939. aastal, kui põllumajandusloenduse käigus võeti esimest korda arvesse ka heina- ja karjamaametsad, milles oli puistu täiust vähemalt 30%. Lisaks võeti arvesse [[võsamaa]]d. Kokkuvõttes selgus, et Eesti oli metsaga kaetud 33–34% ulatuses, mis on jäänud Eesti metsasuse kõigi aegade madalaimaks näitajaks.<ref name="Metsamaa"/>
 
1961. aastaks oli [[Eesti NSV]] metsafond kasvanud 1,97 miljoni hektarini – umbes 45%-ni protsendini maismaast.
 
<gallery>