Redaktsioon: 2. september 2020, kell 13:03 redigeeri MeesMetsast88 (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. november 2020, kell 17:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 912 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Eesti metsad kuuluvad [[segametsade vöönd]]isse. Valdavad on [[okaspuu]]enamusega [[puistu]]d, kuid on ka [[lehtpuumets]]i. Peamised puuliigid Eesti metsades on [[harilik kuusk\|kuusk]] ja [[harilik mänd\|mänd]], [[arukask]], [[harilik haab]], [[sookask]]. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud [[laialehine mets\|laialehistest metsadest]] on praeguseks järele jäänud väga vähe. Eesti metsad on suhteliselt liigirikkad, kuna suur osa metsamaast on olnud loodusliku tekkega. Samas on sajandi algusest alates [[lageraie]] intensiivistumise tõttu [[põlismets\|loodusmetsade]] osakaal kogu metsamaast langenud ~~ainult~~ 1,~~5-2%~~5–2 ~~juurde~~protsendini ning samal ajal on asemele rajatud [[monokultuur]]seid [[~~puiduistandus~~Puuistandus\|puuistandusi]]i.<ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/04_metsauuendamine_07.04.20_0.pdf Aastaraamat "Mets 2018", 4. Metsauuendamine] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2020</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/4057355/anneli-palo-eesti-metsi-pole-kunagi-nii-intensiivselt-raiutud-kui-praegu "Anneli Palo: Eesti metsi pole kunagi nii intensiivselt raiutud kui praegu"]</ref> Näiteks on viimaste kümnenditega Eestis metsalindude arvukus vähenenud minimaalselt ~~50000~~50 000 paari võrra aastas, peamiselt metsas olevate elupaikade kadumise tõttu.<ref>[https://novaator.err.ee/915650/metsalindude-arvukus-on-aastakumnete-jooksul-vahenenud-ligi-50-000-paari-vorra-aastas "Metsalindude arvukus on aastakümnete jooksul vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas"]</ref> <ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/lisa3_metsalinnud.pdf "Ülevaade metsaga seotud linnustiku seisundist"] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2019</ref> 2018 aasta seisuga <ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/02_metsaomand_07.04.20_0.pdf Aastaraamat "Mets 2018", 2. Metsaomand] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2020</ref> kuulub 46% Eesti [[metsamaa]]st riigile, mille haldamise õigus on antud [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]ele. Lisaks [[riigimets]]ale on Eestis ka [[eramets]]ad, mis moodustavad kogu metsamaast 2018 aasta seisuga 48% ning millest [[füüsiline isik\|füüsilistele isikutele]] kuulub 28% ja [[juriidiline isik\|juriidilistele isikutele]] 20%.▼ ▲2018. aasta seisuga <ref>[https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/02_metsaomand_07.04.20_0.pdf Aastaraamat "Mets 2018", 2. Metsaomand] ''[[Keskkonnaagentuur]]'', 2020</ref> kuulub 46% Eesti [[metsamaa]]st riigile, mille haldamise õigus on antud [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]ele. Lisaks [[riigimets]]ale on Eestis ka [[eramets]]ad, mis moodustavad kogu metsamaast 2018. aasta seisuga 48% ning millest [[füüsiline isik\|füüsilistele isikutele]] kuulub 28% ja [[juriidiline isik\|juriidilistele isikutele]] 20%. ==Ajalugu== Eesti kirjaliku ajaloo algusaegadel (12.–13. sajand) puudub info Eesti metsasuse ja metsakasutuse kohta. Intensiivne metsamaade põlluks muutmine algas pärast [[Liivi sõda]] seoses rahvastiku ja talude arvu kasvuga. Esimesed [[saeveski]]d alustasid Eestis tööd 16. sajandil. Esimesed määrused metsade kaitseks Eestis kehtestas Rootsi valitsus 17. sajandi keskel. Varaseimad hinnangud metsade pindala kohta on 1700. aastast: metsasus [[Liivimaa]]l 59,2% ~~ning~~ja Eestimaal 35,2%, millele lisandus hulgaliselt nn. kõlbmatuid maid, mida on õige samuti lugeda metsamaaks. Kokku oli Eestis 1700. aastal metsamaid hinnanguliselt 81,5% Liivimaal ja 84,1% Eestimaal.{{lisa viide}} 18. sajandil kasutati metsa [[ehitusmaterjal]]iks, [[tõrvaajamine\|tõrvaajamiseks]], [[söepõletamine\|söepõletamiseks]], [[potas]]e ja [[pigi]] valmistamiseks, parkkoore kogumiseks, ning põletati, et saada tuhka põldude väetamiseks. Suured küttepuude tarbijad olid klaasivabrikud ja viinavabrikud. 1796. aastaks ~~kahanes~~vähenes metsasus Eestimaa kubermangus 28,5%-ni ja Liivimaa kubermangus 50,5%-ni.{{lisa viide}} 19. sajandil lisandusid senistele puidu tarbijaile paberitööstus, vineeritööstus, tuletikuvabrikud, raudtee. 25. rida ⟶ 22. rida: Eesti metsasuse osas saabus lõplik selgus 1939. aastal, kui põllumajandusloenduse käigus võeti esimest korda arvesse ka heina- ja karjamaametsad, milles oli puistu täiust vähemalt 30%. Lisaks võeti arvesse [[võsamaa]]d. Kokkuvõttes selgus, et Eesti oli metsaga kaetud 33–34% ulatuses, mis on jäänud Eesti metsasuse kõigi aegade madalaimaks näitajaks.<ref name="Metsamaa"/> 1961. aastaks oli [[Eesti NSV]] metsafond kasvanud 1,97 miljoni hektarini – umbes 45~~%-ni~~ protsendini maismaast. <gallery>

Eesti metsad: erinevus redaktsioonide vahel