Redaktsioon: 17. oktoober 2020, kell 22:12 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 31. oktoober 2020, kell 16:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus
9. rida: ==Elukäik== G. E. Moore sündis ~~viiendana~~ arst Daniel Moore'i ja tema abikaasa Henrietta Sturge'i kaheksast pojast viiendana. Tema vanim vend oli [[Thomas Sturge Moore]], kes muuhulgas illustreeris [[William Butler Yeats]]i raamatuid. Tema hilisemal hinnangul oli peres piisavalt lapsi, et nad saaksid üksteisele seltsiks olla. G. E. Moore kasvas üles Lõuna-Londonis. Vanemad olid [[baptistid]], kes käisid igal pühapäeval kaks korda kirikus. Kui ta oli 12-aastane, viisid "ultraevangeelsed" (Moore'i väljend) ta raske südametunnistusekonfliktini. Umbes 15-aastaselt oli ta religiooni suhtes üsna jahedaks muutunud. 19. rida: Moore tegi kaastööd [[James Mark Baldwin]]i toimetatud "[[Filosoofia ja psühholoogia sõnaraamat (Baldwin)\|Filosoofia ja psühholoogia sõnaraamat]]ule" ([[1901]]–[[1905]]). Londonis [[Passmore Edwards Settlement]]is pidas ta (arvatavasti 1899/1900) 20 loengut (kord nädalas). Sel ajal valmis tal ka "[[Principia Ethica]]". Stipendium lõppes [[1904]], kuid Moore sai päranduse, mis tegi ta sõltumatuks. Ta elas [[eraõpetlane\|eraõpetlasena]] [[1908]]. aastani koos ühe sõbraga [[Edinburgh]]is, uurides [[Bertrand Russell]]i raamatut "[[The Principles of Mathematics]]" ning kirjutades. Seejärel elas ta Londonis [[Richmond (London)\|Richmond]]is oma õdede juures. Sel ajal töötas ta oma "Eetika" kallal ning pidas [[1910]]/[[1911]] [[Morley College]]'is 20 loengut metafüüsikast, mis avaldati [[1953]]. aastal raamatuna "Mõned filosoofia põhiprobleemid". Aastal [[1911]] sai ta Cambridge'i Ülikooli humanitaarteaduse (''Moral Science'') lektori koha. Üks tema tähtsamatest õpilastest oli [[Ludwig Wittgenstein]]. 104. rida: Moore'i eetikast sai tõuke [[metaeetika]]. Tema [[eetiline intuitsionism]] oli algul väga populaarne, hiljem aga ilmnesid selle raskused. Moore'i eetikast on inspiratsiooni saanud eriti [[Alasdair McIntyre]]. ==~~Tunnustused~~Tunnustus== * [[1918]] [[Briti Akadeemia]] liige * 1918 [[Saint Andrewsi Ülikool\|Saint Andrewsi Ülikooli]] [[audoktor]] * [[1951]] ''[[Order of Merit]]'' ==Teosed== * "''[[Principia Ethica]]''" ("Eetika printsiibid"; [[1903]]) * "''[[The Refutation of Idealism]]''" ("Idealismi kummutus"; 1903; artikkel) * "''[[Some main problems of philosophy]]''" ("Mõned filosoofia põhiprobleemid"; loengud [[1910]]. ja [[1911]]. aastast, ilmus [[1953]]) * "''Philosophical Studies''" ("Filosoofilised uurimused"; [[1922]]; kogumik) * "''Ethics''" ("[[Eetika (Moore)\|Eetika]]"; [[1912]]) * "''[[Commonplace Book]]''" (kirjutatud [[1919]]–[[1953]], ilmus [[1963]]) * "''A Defence of Common Sense''" ("[[Terve mõistuse kaitseks]]"; artikkel; [[1925]]) * "''Proof of an External World''" ("[[Välismaailma tõestus]]"; ettekanne; [[1939]]) * "''A Reply to my Critics''" ("Vastus minu kritiseerijatele") * "''Visual Sense-Data''" ("Visuaalsed meelteandmed"; ettekanne [[1953]]; ilmus [[1957]]) * "''Philosophical Papers''" ("Filosoofilised kirjutised"; [[1963]]; kogumik) ===Eesti keeles=== * [[Terve mõistuse kaitseks]]. – ''[[Akadeemia (ajakiri)\|Akadeemia]]'', [[1995]], nr 3–4, lk 543–557, 816–831, tõlkinud [[Margo Laasberg]]. * [[Kas eksistents on predikaat?]] – ''Tähendus, tõde, meetod'', [[Tartu]] [[1999]]. ==Isiklikku== 131. rida: Moore vihkas oma eesnimesid ega kasutanud neid kunagi. Abikaasa kutsus teda Billiks. Cambridge'is õppides sõbrunes Moore ~~mitmete~~mitme ~~hilisemate~~hilisema [[Bloombury rühmitus]]e ~~liikmetega~~liikmega, sealhulgas [[Lytton Strachey]], [[Leonard Woolf]]i ja [[John Maynard Keynes]]iga. ==Välislingid==

George Edward Moore: erinevus redaktsioonide vahel