Linda Andreste: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ kategooria
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}}
'''Linda Andreste''' (kuni 16. novembrini 1937 Linda Andrusson (Andresson); 6. jaanuar 1926 [[Pärnu]] – 29. mai 2007 [[Tallinn]]) oli eesti teatrikunstnikteatri- ja televisiooni[[kunstnik]], lavakujundajaaastatel ja1959–1975 [[Eesti Televisioon]]i dekoraatorpeakunstnik.
 
== Elukäik ==
Linda Andreste isa oli kaluristkalur Mihkel Andreste ja väikeettevõtjastema väikeettevõtja Anna Andreste perre sündinud lavakujundaja<ref>{{Netiviide|autor=T. Truuvert ja I. Taarna|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/andreste_linda3|pealkiri=Linda Andreste|väljaanne=entsyklopeedia.ee|aeg=2016|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Tal oli kaTema õde nimegaoli Florida Andreste ningja tütar Anna Andreste-Sui<ref>{{Netiviide|autor=Melissa Maria Akkel|url=https://www.geni.com/people/Linda-Andreste/6000000025818705617|pealkiri=Eraelu|väljaanne=geni.com|aeg=21. juuli 2018|vaadatud=09.04.2020}}</ref>.
 
Lõpetas 1944. aastal [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Pärnu 2. Keskkooli]] ja 1951. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] maali erialal.
Oli [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (1954) ja [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] (1964) liige ning Lavastuskunstnike Liidu liige aastast 1993 ja auliige aastast 1996. Lõpetas 1944 [[Pärnu 2. Keskkool]]i (nüüd [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]) ja 1951.aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (nüüd Tallinna Riiklik Kunstiinstituut) maalierialal.
 
PealeAastatel lõpetamist1951–1958 töötas 1951-1958.aastatelta dekoraatorinadekoraatori ja lavakujundajana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Tehes ka mõningaid lavakujundusi, (tema nime leiame näiteks [[August Kitzberg]]i “Libahundi”, [[Aleksei Arbuzov]]i “Majake  äärelinnas” ja [[Eduard Vilde]] “Mahtra sõja” kavalehelt). 1959.aastast töötas ta kunstniku ja dekoraatorina [[Eesti Televisioon]]is ning alates 1959-1975 peakunstnikuna. Andnud selle ameti 1975. aastal üle oma õpilastele, jätkas ta veel televisiooni tõelise patrioodina, kunstnikuna pensionipõlveski.
 
1959. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon]]is kunstniku ja dekoraatorina, aastatel 1959–1975 peakunstnikuna. Andnud selle ameti 1975. aastal üle oma õpilastele, jätkas ta veel televisiooni tõelise patrioodina, kunstnikuna pensionipõlveski.
1962–1970 ühtlasi Kunstiinstituudi telekunsti õppejõud, hiljem vabakutseline. Ta oli teerajaja ja sihiseadja. Tema tööd hinnati ja tunnustati ka naabermaade teleorganisatsioonides. Eesti televisiooni pildikultuur oli teistsugune ja kiitmist väärt.
 
1962–1970 ühtlasi Kunstiinstituudi telekunsti õppejõud, hiljem vabakutseline. Ta oli teerajaja ja sihiseadja. Tema tööd hinnati ja tunnustati ka naabermaade teleorganisatsioonides.televisiooniasutustes: Eesti televisiooni pildikultuur oli teistsugune ja kiitmist väärt.
=== Töö ===
Andrestet kirjedati kui kedagi, kes tegi tööd suure armastuse, helluse ja andumusega. Tegemist oli väga välja paistva meistriga, andeka kunstniku ja üldiselt väga tööka inimesega. Töö mida ta tegi, on kildudena nauditav ka tänasele televaatajele. Linda Andreste leiutas uue telepildi ja värvikultuuri. Tema kavandas ja pani paika aabitsatõdesid. Ta koolitas kunstiinstituudis telekunstnike põlvkonda ning õpetas omaaegses kergetööstuse tehnikumis.
 
Oli [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (1954) ja [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] (1964) liige ning Lavastuskunstnike Liidu liige aastast 1993 ja auliige aastast 1996. Lõpetas 1944 [[Pärnu 2. Keskkool]]i (nüüd [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]) ja 1951.aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (nüüd Tallinna Riiklik Kunstiinstituut) maalierialal.
Laulja ja muusikasaadete režissöör [[Artur Rinne]] sõnul, oli Linda Andreste keerulistes olukordades (milliseid töö käigus ikka ette tuli) päris kehastunud optimism ise ja tema looming kujutas endast huvitavat omanäolist epohhi eesti sinise ekraani ajaloos. Sõna “ajalugu” võib julgesti kasutada, kuna aeg lendab lausa kosmilise kiirusega. Mis eile oli veel uudne ja pop, see homme  juba vana, on ajalugu. Ta õpetas välja ja kujundas telekunstnike koolkonna, mille traditsioone ja lahendusi rakendavad tema õpilased ja õpilaste õpilased.
 
=== TelelavastusedTöössesuhtumine ===
Andrestet kirjedatikirjeldati kui kedagi, kes tegi tööd suure armastuse, helluse ja andumusega. Tegemist oli väga välja paistvaväljapaistva meistriga, andeka kunstniku ja üldiselt väga tööka inimesega. TööTema midateosed taon tegi, onkildude kildudenakaupa nauditavnauditavad ka tänaseletänapäeva televaatajeletelevaatajale. Linda Andreste leiutas uue telepildi ja värvikultuuri. Tema kavandas ja pani paika aabitsatõdesid. Ta koolitas kunstiinstituudis telekunstnike põlvkonda ning õpetas omaaegses kergetööstuse tehnikumis.
Andreste suurimateks meistritöödeks on kunstniku osa sellistes saadetes, nagu esimene televisiooni muusikaline komöödia “Muinasjutt kevadest”, esimene täispikk muusikafilm “Helisev päev”, esimene telemängufilm “Näitleja Joller”, esimene teleooper “Kaupo”. Ent samasugust rolli täitis Andreste ka telepublitsistika pildikeele väljaarendamisel. Tema nimi seisab niisuguste televisiooni meistritööde nagu “[[Mis Koosta peres uudist?]]”, ”[[Täna 25 aastat tagasi]]” ja “[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]” loomingulise töörühma koosseisus. Esimene värviline telelavastus “Minu vanaema imeline tugitool” (1974), Soome-Eesti ühisviktoriin “[[Naapurivisa]]” (1966–1970), “Kutsuv tuluke”, kui nimetada mõningaid Andreste töid. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/linda-andreste-6-i-1926-29-v-2007/|pealkiri=LINDA ANDRESTE 6. I 1926 – 29. V 2007|väljaanne=sirp.ee|aeg=8. juuni 2007|vaadatud=09.04.2020}}</ref>
 
Laulja ja ETV muusikasaadete režissöörrežissööri [[Artur Rinne]] sõnul, oli Linda Andreste keerulistes olukordades (milliseid töö käigus ikka ette tuli) päris kehastunud optimism ise ja tema looming kujutas endast huvitavat omanäolist epohhi eesti sinise ekraani ajaloos. Sõna “ajalugu” võib julgesti kasutada, kuna aeg lendab lausa kosmilise kiirusega. Mis eile oli veel uudne ja poppopp, see homme  juba vana, on ajalugu. Ta õpetas välja ja kujundas telekunstnike koolkonna, mille traditsioone ja lahendusi rakendavad tema õpilased ja õpilaste õpilased.
== Filmograafia<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/106/filmograafia|pealkiri=Filmograafia|väljaanne=efis.ee|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> ==
 
===Loominguline tegevus===
==== Telelavastused ====
Andreste suurimateks meistritöödeks on kunstniku osa sellistes saadetes, nagu esimene televisiooni muusikaline komöödia “Muinasjutt kevadest”, esimene täispikk muusikafilm “Helisev päev”, esimene telemängufilm “Näitleja Joller”, esimene teleooper “Kaupo”. Ent samasugust rolli täitis Andreste ka telepublitsistika pildikeele väljaarendamisel. Tema nimi seisab niisuguste televisiooni meistritööde nagu “[[Mis Koosta peres uudist?]]”, ”[[Täna 25 aastat tagasi]]” ja “[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]” loomingulise töörühma koosseisus. Esimene värviline telelavastus “Minu vanaema imeline tugitool” (1974), Soome-Eesti ühisviktoriin “[[Naapurivisa]]” (1966–1970), “Kutsuv tuluke”, kui nimetada mõningaid Andreste töid. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/linda-andreste-6-i-1926-29-v-2007/|pealkiri=LINDA ANDRESTE 6. I 1926 – 29. V 2007|väljaanne=sirp.ee|aeg=8. juuni 2007|vaadatud=09.04.2020}}</ref>
 
==== FilmograafiaFilmid<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/106/filmograafia|pealkiri=Filmograafia|väljaanne=efis.ee|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> ====
 
=== Linda Andreste filmograafia tabel ===
{| class="wikitable"
!Aasta
64. rida ⟶ 69. rida:
|}
 
==== Lavakujundused teatris<ref>{{Netiviide|autor=I. Taarna ja T. Truuvert|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/andreste_linda3|pealkiri=Lavakujunduste nimekiri|väljaanne=etsyklopeedia.ee|aeg=2000, täiendatud 2016|vaadatud=09.04.2020}}</ref> ====
 
* Kitzbergi ''[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]'' (1954)
* Vilde ja Ruusi ''[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]'' (1954)
* Lutsu ja Särevi ''[[Suvi (Luts)|Suvi]]'' (1960 Draamateatris)
* Delaney ''Mee maik'' (1969 Vanemuises)
 
'''Eesti Televisioonis'''
 
* Kitzbergi ''"[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]''" (1954)
* Trojepolski ''Prohhor XVII'' (1958)
* Vilde ja Ruusi ''"[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]''" (1954)
* De Filippo ''Varas paradiisis'' (1959)
* Lutsu ja Särevi ''"[[Suvi (Luts)|Suvi]]''" (1960 Draamateatris)
* ''[[Näitleja Joller]]'' (1960, Eesti Telefilm)
* Delaney ''"Mee maik''" (1969 Vanemuises)
* Parnise ''Afrodite saar'' (1961)
* Gruszczyński ''Suur Bobby'' (1962)
* Mobergi ''Kohtunik'' (1964)
* Gorbunov ''Inimene on inimene'' (1964)
* seriaal ''[[Mis Koosta peres uudist?]]'' (1965–73)
* Albee ''Bessie Smithi surm'' (1965)
* Andrejevi ''Imeilusad sabiinitarid'' (1966)
* Williamsi ''[[Klaasist loomaaed]]'' (1967)
* Švartsi ''Draakon'' (1969)
* Babeli ''Maria'' (1970)
* Liivese ''Mürgi perenaine'' (1970)
* ''Meie viisid'' (1970, Eesti Telefilm)
* Saint-Exupéry ''Väike prints'' (1974)
 
====Kunstnikutöö Eesti Televisiooni Teleteatris====
* Gilberto ja Vilimaa ''Hellus'' (1981)
<table><tr valign=top><td>
* Trojepolski ''"Prohhor XVII''" (1958)
* De Filippo ''"Varas paradiisis''" (1959)
* ''"[[Näitleja Joller]]''" (1960, Eesti Telefilm)
* Parnise ''"Afrodite saar''" (1961)
* Gruszczyński ''"Suur Bobby''" (1962)
* Mobergi ''"Kohtunik''" (1964)
* Gorbunov ''"Inimene on inimene''" (1964)
* seriaal ''"[[Mis Koosta peres uudist?]]''" (1965–73)
* Albee ''"Bessie Smithi surm''" (1965)
<td>
* Andrejevi ''"Imeilusad sabiinitarid''" (1966)
* Williamsi ''"[[Klaasist loomaaed]]''" (1967)
* Švartsi ''"Draakon''" (1969)
* Babeli ''"Maria''" (1970)
* Liivese ''"Mürgi perenaine''" (1970)
* ''"Meie viisid''" (1970, Eesti Telefilm)
* Saint-Exupéry ''"Väike prints''" (1974)
* Gilberto ja Vilimaa ''"Hellus''" (1981)
</table>
 
== Viited ==