Süsinikuheitme märgis: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fail:Carbontrust footprint-en.svg|pisi|Saksa Carbon Trust’iTrusti märgis]]

'''Toote süsinikusisaldusesüsinikuheitme näitajamõõdik''' on [[mõõdik]], mis kirjeldab [[süsihappegaas]]<nowiki/>i (CO₂₎ heitekogust, mis tekib toote valmistamise, selle lõpptarbijani transportimise ja ringlusest kõrvaldamise käigus kõrvalsaadusena.

Kaupa või teenust saab märgistada numbrilise näitaja või etiketiga, mis teavitab selle potentsiaalset tarbijat ostetava toote süsinikusisaldusest. See teave on oluline tarbijatel, kes soovivad vähendada oma ökoloogilise jalajälje suurust  ning anda isiklikku panust planeedi Maa globaalse soojenemise piiramisse.

Maailma esimese süsinikusisalduse märgise (Product Carbon Footprint, PCF), mis näitab märgistatud toote toomisetootmise käigus emiteeritud CO₂ kogust, võttis kasutusele Carbon Trust 2007. aastal. Märgise kasutamise tingimuseks on, et ettevõte jätkab pingutusi CO₂ emissiooni vähendamiseks oma tootmistegevuses.<ref> ''"Product carbon footprinting: the new business opportunity". Carbon Trust. Retrieved 12 Nov 2012.'' [http://www.carbontrust.com/resources/reports/footprinting/product-carbon-footprinting-the-new-business-opportunity]</ref>

Tootmisprotsessi käigus emiteeritudõhku paisatud CO₂ heitme suurusekoguse määramiseks kasutatakse avatud standardil põhinevat ja kolmanda osapoole poolt sertifitseeritud süsteemi, mis välistab suurema auditeerimise vajaduse ja hindab raamatupidamismeetodilarvestab toote süsinikuheitme suuruse. Arvestusse lisatakse ka toote jaemüügi käigus tekkiv süsinikuheide, mis poest tuleneb küttest, jahutusest, valgustusest jms teguritest.

Oma toodete süsinikuheitesüsinikuheitme suuruse on toote pakendile märkinud näiteks sellised ettevõtted, nagu: Walkers Crisps (kartulikrõpsutootja), KingsmilliKingsmill leib(leivatootja), British Sugar (suhkrutootja), Cemex tsement(ehitusmaterjalide tootja), Marshalls sillutis ja Quaker Oats. Üks suurimaidsuuremaid süsinikumärgistamise toetajaid oli Tesco, kes hakkas 2007. aastal märgistama oma paljusid tooteid, s.hsh elektripirnid, tualettpaber, pesupesemisvahendid, apelsinid ja piim. Liiga suurte kulude ja tarbijate vähese huvi tõttu see projekt lõpetati 2012. aastal.<ref>''Product Carbon Footprint Summary. (PDF) Tesco, August 2012, abgerufen am 5. Oktober 2016. [http://www.tescoplc.com/assets/files/cms/Tesco_Product_Carbon_Footprints_Summary(1).pdf]''</ref>

2009. aastal algatas Department for Environment, Food and Rural Affairs (DEFRA) projekti, mille eesmärgiks oli toiduainete tööstusetoiduainetetööstuse turvalisuse ja jätkusuutlikkuse radikaalne ümbermõtestamine ning uudse toote ökoloogilisust märkiva standardi (PAS 2050) väljatöötamine.<ref>''Marketing Week - Defra proposes green food labelling scheme. [http://www.marketingweek.co.uk/news/defra-proposes-green-food-labelling-scheme/3003268.article]''</ref>

2006. aastal asutatud fondi myclimat - The Climate Protection Partnership märgistab tooteid, mille CO₂-heitme kogus on oluliselt väiksem kui võrdlusgrupi teistel toodetel. Lisaks peab toode vastama ka muudele ökoloogilistele ja sotsiaalsetele standarditele. Tooteid hindab sõltumatu organisatsioon ja selle õigsust kontrollib veel teine asutus. Tunnus väljastatakse kaheks aastaks Climatopi märgise saanud toodete hulgas on näiteks kätekuivateid, Paraguay orgaanilisel meetodil toodetud suhkur (Max Havelaari fond), turbata rõdumuld, vanapaberist valmistatud majapidamispaber, puhastusvahendeid, mähkmeid, korduvkasutusega kotte jms. [[Fail:Myclimate 201x logo.svg|pisi|Šveitsi fondi logo]]

2014. aastal hakkas gruppkeskkonnaasutus nimega “PracticalPractical Environmental Protection Switzerland”Switzerland (PUSch, Praktiline Keskkonnakaitse Šveitsis) väljastama märki „Swiss Climate CO₂“. Märgis antakse ettevõtetele, mis on saavutanud kliimakaitse valdkonnas tähelepanuväärseid tulemusi.<ref>''L. Frommberg: Neue App zeigt, auf welche Labels Verlass ist. In: 20 Minuten. 7. März 2014, abgerufen am 5. Oktober 2016.  [http://www.20min.ch/finance/news/story/Neue-App-zeigt--auf-welche-Labels-Verlass-ist-30942368]''</ref> <ref>''Umwelt- und Soziallabels im Test: Nicht überall, wo Bio drauf steht … In: NZZ Online. 17. März 2014, abgerufen am 5. Oktober 2016. [http://www.nzz.ch/aktuell/schweiz/umwelt--und-soziallabel-im-test-auf-labelinfoch-pusch-1.18264512]''</ref><ref>''Swiss Climate CO2. In: labelinfo.ch. Abgerufen am 5. Oktober 2016. [http://www.labelinfo.ch/de/labels?&label=swiss%20climate&id=158]''</ref>

2008. aastal algatas World Wide Fund For Nature (WWF) Freiburgis asuva Öko-InnstituudiÖkoinstituudi ja pilootprojekti, Potsdamis asuva Kliimamõjude Uuringute Instituudi ja mõttekoja THEMA1 toetusel pilootprojekti PCF.<ref>''Vom Telefonanschluss bis zum Kaffee: PCF Pilotprojekt berechnet CO2 - Fußabdruck von 15 Produkten und Dienstleistungen. [http://www.pcf-projekt.de/files/1232955171/pcf_pm4_deutsch.pdf]''</ref> Selle realiseerimise käigus määrati 15 toote ja teenuse CO₂ emisiooni suurus. Projekti lõpparuandes leiti, et vastava märgise kasutuselevõtt pole mõttekas, kuna lõpptarbija jaoks puuduvad objektiivsed võrdlusvõimalused, kuniks pole kehtestatud üldiselt rakendatavat standardit.<ref>Pressemitteilung zum Ergebnissymposium vom 26. Januar 2009 (PCF Pilotprojekt) (PDF; 117 kB) [http://www.pcf-projekt.de/files/1232955171/pcf_pm4_deutsch.pdf]</ref>

2012. aastal Saksa tarbijatenõustamiskeskusetarbijakaitse katusorganisatsiooni Verbraucherzentrale Bundesverband e. VeV pooltavaldatudavaldatud uuringus hinnati toiduainete märgistamisel nende kliimasõbralikkust propageerivate märkide adekvaatsust. Selles märgiti, et need ei anna mingit informatsiooni CO₂ heitme kohta, v.a keskkonnamärgis Stop Climate Change.<ref>''Ulrike Eberle, corsus-corporate sustainability: Auslobung klimarelevanter Aspekte bei Lebensmitteln. Hamburg 6. Februar 2012 (PDF). [http://www.verbraucherzentrale-niedersachsen.de/mediabig/1158225A.pdf]''</ref>  

Prantsuse supermarketite kett Casino märgistab tooteid, millega näidatakse nende CO₂ emissiooniheitme suurust. See arvutatakse toote spetsiifilise olelustsüklist meetodil, mis sarnanaebsarnaneb Briti Carbon Trust’isTrustis kasutatavaga.

E.Leclerc’iLeclerci supermarketite kett on võtnud kasutusele märgise, mis informeerib tarbijat tootekategooria üldise emissiooni suurusest. Kuigi see ei võimalda hinnata konkreetse toote keskkonnajälje suurust, annab see siiski võimaluse hinnata antud tooterühma üldist mõju kliimale.<ref>''Following the footprints. In: The Economist Technology Quarterly: Q2 2011. 2. Juni 2011, abgerufen am 5. Oktober 2016. [http://www.economist.com/node/18750670]''</ref>

Katsetusi vastava märgistuse kasutuselevõtuks on tehtud ka Ameerika Ühendriikides (Carbon Fund),<ref>NYTimes - At Wal-Mart, Labels to Reflect Green Intent. [https://www.nytimes.com/2009/07/16/business/energy-environment/16walmart.html]</ref> Kanadas (veebirakendus Carbon Count)  ja Jaapanis.<ref>Guardian - Japan to launch carbon footprint labelling scheme. [https://www.theguardian.com/environment/2008/aug/20/carbonfootprints.carbonemissions]</ref>