Lemmikloomade parasiidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Robot: süntaksiparandus |
||
26. rida:
====Lameussid====
[[Lameussid]]est on kõige levinumad ja tuntumad [[paelussid]] (''Cestoda''). Koertel ja kassidel esineb paelussidest kõige sagedamini [[koeraviik]]i (''Dipylidium caninum'').<ref name="Siseparasiidid" /> Koeraviik parasiteerib peremehe peensooles ja põhjustab haigust nimega [[dipülidioos]], mille nakatumistunnused on seedehäired ja kõhnumine. See haigus võib esineda ka rebastel, [[hunt]]idel, [[nugis]]tel ja ka inimestel. Seda nakkushaigust levitavad ka kirbud – nad on ''D. caninum''{{'}}i vaheperemehed.<ref name="Toivo" />
''Diphyllobothrium latum'' ehk [[harilik laiuss]] esineb koertel ja kassidel harvemini kui koeraviik. Harilik laiuss vajab arenemiseks nii vahe- kui lisaperemeest. [[Vaheperemees]]teks on tavaliselt [[aerjalalised]] vähid ja [[lisaperemees]]teks [[kalad]] (sagedamini [[haug]], [[ahven]], [[luts]]). Inimene nakatub toore või vähe töödeldud kala söömisel.<ref name="twyob" />
34. rida:
[[Pilt:CDC Ehinococcus Life Cyle (Estonian version).jpg|pisi|''Echinococcus granulosus''´e arenemistsükkel]]
Koertel ja kassidel esineb ka sellised paelusse nagu [[ehhinokokid]], kes põhjustavad [[ehhinokokoos]]e. Eestis on kahte liiki [[ehhinokokk]]e – ''Echinococcus granulosus'' ehk [[põistang-paeluss]] (kassidel ei esine) ja ''E. multilocularis'' ehk [[alveokokk-paeluss]].<ref name="Siseparasiidid" /><ref name="Toivo" />
Alveokokk- ja põistang-paelussi levitavad rebased, kes on populatsiooni suurenemise tõttu linna liikunud <ref name="V6bG9" />. Umbes 30% looduses elavatest Eesti rebastest on nakatunud ''E. multilocularis''{{'}}ga. Ka [[kährikkoer]] võib olla alveokokk-paelussi [[lõpp-peremees]], kuid kährikul on nakkuse esinemine 20 korda madalam (1,6%)<ref name="zQ4Ir" />.
====Algloomad ehk ainuraksed====
66. rida:
Tiivututest nugiputukatest esinevad koertel ja kassidel väivid, täid ja kirbud.
[[Väivilised]] (''Mallophaga'') on püsivad välisparasiidid, kes kahjustavad loomade karvkatet ja nahka. Koeral esineb [[koeraväiv]] (''Trichodectes canis'') ja kassil [[kassiväiv]] (''Felicola subrostratus'') ning mõlemad on [[karnivoor]]ide [[paeluss]]i ''Dipylidium caninum''{{'}}i vaheperemees.<ref name="Lestad" />
[[Täilised]] (''Anoplura'') on imetajate verdimevad välisparasiidid, kes kahjustavad nende nahka. Koertel esineb [[koeratäi]] (''Linognathus setosus''), kes tabandab pigem pikakarvalisi koeri. [[Täi]]d esinevad tihti koos koeraväiviga.<ref name="Lestad" />
90. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="erxPK">Toivo Järvis. Veterinaarparasitoloogia 1 õpik kõrgkoolile: üldosa, lk 84–85. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>
<ref name="Lemmik">[http://kodu.ut.ee/~dyyna/Lemmikloomade_parasiidid.pdf Lemmikloomade parasiidid] 12. oktoober 2015</ref>
| |||