Erinevus lehekülje "Danegeld" redaktsioonide vahel

Lisatud 8 baiti ,  30 päeva eest
P
Robot: süntaksiparandus
P
P (Robot: süntaksiparandus)
 
 
===Normannide ajastu===
Inglismaa lõunaosas põhines danegeld adramaadel (''hide'') ehk põllumaa suurusel, mis oli piisav perekonna ülal pidamiseks. Erandiks oli Kenti piirkond (endine [[Kenti kuningriik]] oli säilitanud mitmed paikkondlikud traditsioonid), kus selleks ühikuks oli neljast väiksemast osast (''yoke'') koosnenud ''sulung'' (ehk maa, mida oli võimalik ühel hooajal härgade rakendiga künda). Põhjas oli tüüpiliseks ühikuks ''carucate'' ehk adramaa, mis oli võrdne Kenti ''sulung''{{'}}iga; East Angliat hinnati aga omakorda ühikutes nimetusega ''hundred''.
 
Kõikjal kogusid maksu kohalikud šerifid. Hindamiste ja sissetulekute kohta käivad andmed pärinevad juba normannide vallutuse eelsest ajast, näidates süsteemi, mida James Campbell kirjeldab sõnadega "vana, kuid mitte muutumatu".<ref name="Re36X" /> David Batesi järgi oli tegemist "Lääne-Euroopas tundmatu üleriigilise maksuga".<ref name="91dCr" /> Ka J. A. Green nendib, et danegeldi kogumiseks välja töötatud üleriigiline [[Maksustamine keskaegsel Inglismaal|maa maksustamise süsteem]] oli esimene selline süsteem, mis Euroopa lääneosas pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langust uuesti kasutusele võeti.<ref name="8yEg6" />
 
Hinnates danegeldi kogumist üldisest vaatevinklist, mitte tolleaegsest standardist, lähtuvalt, võib paljutki sellega seotut 12. sajandi alguse näitel kritiseerida. Süsteem põhines maa viljakuse ammustel hindamistel ja kasutusel oli arvukalt teenete eest antud privilegeeritud maksualandusi või -vabastusi, mille eesmärgiks oli jätta need, kes maksu maksma pidid, "mittesoodustatu" valgusse. Judith Green on märkinud, et "maksuvabastused olid väga suures ulatuses kuningliku soosingu küsimus ja neid kohandati muutuvate oludega vastavaks ... selliselt oli danegeld palju paindlikum maksustamisvahend kui suurem osa ajaloolasi on olnud valmis möönma".<ref name="NubRT" /> Henry I andis aastal 1133 maksuvabastuse Londonile ja vabastas linna sellistest maksudest nagu kohalik maks ''scot'', danegeld ja tundmatu isiku mõrvamise eest maksta tulnud ''[[murdrum]]''.
<ref name="LtH8D" /> Alates 12. sajandi lõpust asendas ''geld''{{'}}i liikuvale varandusele pandud maks, mille kehtestamiseks oli olnud vaja ka parlamendi nõusolekut.<ref name="Xr7r4" />
 
==Frangi riik==
Eelmainitud annaalides ja kroonik [[Regino Prüm'ist|Regino]] töös on jäädvustatud juhtum, mis võimaldab oletata, et taanlased osteti raha kogumise asemel ära muul viisil: samal aastal lõpetas Bretagne'i kuningas [[Salaun]] mõned paganate röövretked, andes neile selle eest 500 loomast koosnenud karja.<ref name="joranson248" />
 
Rohkem piirkondlikumat danegeldi tüüpi kirjeldavad kaks kronoloogiliselt lähedast sündmust Vannes'i maakonnas. Redoni kloostris koostatud käsikirja järgi lunastati aastal [[854]] viikingite vangistusest välja Vannesi piiskop Courantgenus.<ref name="joranson248" /> Tema eest makstud lunaraha koguti üpris tõenäoliselt piirkondlikul tasandil. Aastal [[855]] olid Redoni mungad pidanud sarnasest vangistustest välja lunastama krahv [[Pascweten]]i, andes selle eest karika ja pateeni, mis kaalusid kokku 67 ''solidus''{{'}}t kullas. Mõni aeg hiljem suutis Pascweten pühad anumad paganate käest tagasi saada ja seegi makse võidi koguda teatud tüüpi danegeldina. Prümi Regino järgi maksis Pascweten aastal 873 teadmata summas danegeldi mõnedele viikingitele, et palgata nad [[Rennesi krahv]] [[Gurvand]]i (ehk tema konkurenti Bertagne'i hertsogi troonile) ründama.<ref name="joranson248" />
 
===Ida-Frangi riik===
 
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="Ih5Nv">J. A. Green. "The Last Century of Danegeld", ''The English Historical Review'', 96, No. 379 (Aprill 1981:241–258), p. 241.</ref>
<ref name="1GFrt">E. Lipson. "The Economic History of England", 12th ed., vol. 1. London: Adam & Charles Black, 1959. p. 16.</ref>
25 472

muudatust