|
'''Eesti Humanitaarinstituut''' ('''EHI''') on alates [[15. mai]]st [[2005]] [[Tallinna Ülikool]]i koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriüksus ('''Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut''').
Kuni aastani 2005. aastani oli taõppeasutus eraülikool, ja sellisenamillisena on ta olnud [[Eesti]] vanim<ref name="TLU"/> ning seni ainuke valdavalt humanitaaralast haridust andev eraülikool. Tema ametlikAmetlik asutamiskoosolek peeti [[14. detsember|14. detsembril]] [[1988]]<ref name="TLU"/>.
EHIHumanitaarinstituudi esimesse kolleegiumi kuulusid [[Küllo Arjakas]], [[Toomas Haug]], [[Lembit Peterson]], [[Ülar Ploom]], [[Rein Raud]], [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Mart Susi]]<ref name="TLU"/>. Instituudi rajamises osales ka [[Einar Laigna]], kes hiljem kolleegiumist lahkus<ref name="TLU"/>.
Pärast ettevalmistustööd võeti [[1989]]. aasta kevadel võeti vastu esimesed üliõpilased<ref name="TLU"/>. EHIKool on kasutanud õppetööks erinevaid ruume. Aastatel 1993–2003 asus EHIhumanitaarinstituut Salme Kultuurikeskuse majas Salme 12, kuid osa õppetööst (teatriõpe) toimus EHIEesti Humanitaarinstituudi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi ühisprojektina asutatud teatri THEATRUM ruumides Vene 14 ning üksikud õppetöö osad toimuvsid ka mujal{{lisa viide}}. Alates [[2003]]. aastast on EHIhumanitaarinstituudi käsutuses ruumid [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i, hilisema Tallinna Ülikooli ruumes Narva mnt 29. Osa õppetööst toimub [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] ruumes Rüütli tänavas{{lisa viide}}.
Esimesena Eestis võttis EHIhumanitaarinstituut kasutusele aine- ja punktisüsteemi, lektüürieksamid ja keeletestid sisseastujaile, samuti keelte tasemeeksamid, mis vastavad [[Lääne-Euroopa]] nõuetele<ref name="TLU"/>.
EHIEesti Humanitaarinstituut jaotus õppetoolideks, mille juhatajad moodustavad koos administratsiooni, üliõpilaste ja Humanitaarinstituudi Sihtasutuse esindajatega kolleegiumi{{lisa viide}}. Iga õppetool teostab ühte või mitut lähedalt seotud õppekava, need aga võivad omakorda jaguneda õppesuundadeks{{lisa viide}}. Kokku toimus aastal 2002. EHI-saastal õppetöö 11 bakalaureuseõppekava, 6 magistriõppekava ja 3 doktoriõppekava alusel{{lisa viide}}.
EHIHumanitaarinstituudi aine- ja punktisüsteemi on reformitud kolm korda<ref name="TLU"/>: 1991. aastal, kui algselt kursusepakettide süsteemilt mindi üle 200-punktilisele bakalaureuseõppe süsteemile, 1995, kui bakalaureusekraadi nõuded alandati riikliku kõrgharidusstandardi tasemele (160 punkti), ja 2001, kui alustati üleminekut uuele, 3-aastaselekolmeaastasele (120-punktisele) bakalaureuseõppele ja esimesed sellised õppekavad said Haridusministeeriumilt koolitusloa. See reform peaks hõlbustama ka EHIhumanitaarinstituudi üliõpilaste lõpetamist, sest seoses kõrgete nõuetega on lõpetajate hulk seni olnud suhteliselt väike ning õppeaeg küllalt pikk{{lisa viide}}.
Alates [[1997]]. aastast osaleb EHIEesti Humanitaarinstituut riikliku koolitustellimuse programmis{{lisa viide}}. Mitmed üliõpilased õpivad riigi poolt rahastatud õppekohtadel{{lisa viide}}.
==EHI juhid==
EHI rektoriksrektorid on olnud [[Rein Raud]], [[Mikko Lagerspetz]] ja [[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]]. Aastatel [[2004]]–[[2007]] oli rektor (2006. aastast direktor) [[Tõnu Viik (filosoof)|filosoof Tõnu Viik]].
[[15. mai]]l [[2005]] kirjutatiallkirjastasid [[Tallinna Ülikool]]i, Ajaloo InstituudiInstituut ja EHIEesti vahelHumanitaarinstituut lepingulelepingu, mille alusel viimased ühinevad Tallinna Ülikooliga. EHIEesti Humanitaarinstituut ühines Tallinna Ülikooliga allakirjutamise ajast. Pärast Tõnu Viiki on instituudi direktor olnud [[Hannes Palang]].
== Viited ==
| 