Tõnismäe: erinevus redaktsioonide vahel

 

Tõnismäe oli kuni 1870. aastani [[Toompea]] eeslinn, kus kehtis maaõigus. Tõnismäe eeslinn põletati maha [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus ning uuesti Tallinna piiramise ajal 1710. aastal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] elas Tõnismäel rohkesti käsitöölisi ja rootsi sõjaväelasi.<ref name=":0" />

Tõnismäel oli 19. sajandi alguseks tihe hoonestus ning sinna oli rajatud ka kaks [[suvemõis]]a (Friedheim ([[Tuvi tänav]] 14b) ja Köningsthal ([[Toom-Kuninga tänav]] 20a, 20b)). Sama sajandi teisel poolel hakati uuendama [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-järgset hoonestust.<ref name=":0" /> Königsdali suvemõisa teadaolev omanik oli pastor Hans Sigismund Vertaugott Lysach nimetatud Königk (1742–1800). Tema oli suvemõisa omanikuks kindlasti aastatel 1780–1788, kui ta oli [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna toomkogudus]]e abipastor. Königk-Lysarch andis suvemõisale nime Königsthal (Kuningaorg). Sama nimi kinnistus ka mõisat läbivale vanale [[Rootsi aeg|Rootsiaegsele]] teele, mida varem nimetati saksakeelse nimega Väike-Wittenhoffi tänavaks (Kleine Wittenhofsche Strasse) sellest põhja pool kulgeva Wittehofi (praegune [[Endla tänav]]). [[Königsthali suvemõis]]a aiad ja mõned hooned asusid ka Toom-Kuninga tänava idaküljel [[Veetorni tänav]]ast kuni [[Suur-Ameerika tänav]]ani. Seal olid aiad terasside ja treppidega, kolm nn avaliku lustihoonet ([[aiapaviljon]]i). Königi maja ja aiaplatsi ostis kolleegiumi registraator ja Eestimaa kroonupalati raamatupidaja August Leopold Wagner (surnud 1830), kellest sai hiljem [[Kadrioru loss]]i [[kastelaan]]. Wagneri järel omandas suvemõisa apteeker Ernst August ([[kinnisturaamat]]us Friedrich August) Bienert (1773–1858) ja teisele poole Toom-Kuninga tänavat jäänud endise Königsthali suvemõisa nimetati, omanike järgi [[Bienerti suvemõis]]aks (1827–1874).