Börsil kaubeldav fond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Börsil kaubeldav fond''' (ingl ''exchange-traded fund'' ehk ETF) sarnaneb [[investeerimisfondile|investeerimisfondiga]], olles [[Väärtpaber|väärtpaberiteväärtpaber]]ite või mõne muu alusvara kogum. Erinevalt tavafondidest saab ETFe börsil osta ja müüa nagu üksikaktsiaid.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Swedbank|URL=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Pealkiri=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tüüpiline ETF on börsil kaubeldav avatud [[indeksifond]], erinedes sellest börsil noteeritavuse poolest. Samuti saab ETFide puhul [[investor]] oma [[Investeering|investeeringustinvesteering]]ust väljumiseks müüa [[Aktsia|aktsiaidaktsia]]id börsil ja fonditasandil puudub vajadus tehingute tegemiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N.|pealkiri=Finantsturud ja –institutsioonid|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=246}}</ref>

ETFid on kulutõhusad, sest annavad investorile võimaluse ühe tehinguga osta hajutatud [[Aktsiaportfell|aktsiaportfelliaktsiaportfell]]i, mis investeerib konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse (nt [[kuld]], [[nafta]]). ETFid on kaubeldavad reaalajas ainult börsi lahtioleku ajal, neil puuduvad nii sisenemis- kui ka väljumistasud ja kauplemisel kehtivad aktsiatehingute teenustasud.<ref>{{Netiviide|Autor=SEB|URL=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Pealkiri=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ETFidel on küll aktsiatega sarnaseid riske, kuid siiski väiksemas ulatuses, sest nad on hajutatud investeeringud. See on atraktiivne investoritele.<ref>{{Netiviide|Autor=VersoBank|URL=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Pealkiri=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

ETFide loomise tingis [[Finantskriis|finantskriis]]: aktsiahindade kiire langus 19. oktoobril 1987 tõi kaasa vajaduse uuendada fondide struktureerimist. Sellise kiire languse põhjustasid tavainvestorid, kes jätsid suure hulga müügitehinguid tegemata, sest nende põhieesmärk oli oma portfelli kindlustamine. Kriisi lõppedes nägid investorid, et suure hulga aktsiatega on vaja kaubelda kiirelt ja tõhusalt iga päev.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Mattias Karu|URL=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48090/karu_mattias.pdf?sequence=1&isAllowed=y|Pealkiri=BÖRSIL KAUBELDAVA FONDI MÕJU ALUSVARA HINNA VOLATIILSUSELE JA KAUPLEMISMAHTUDELE KULLA NÄITEL|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=}}</ref>

1990. aastal loodi investeerimisfond SuperTrust. Selle loojaks oli investeerimisfirma Leland, O’Brien & Rubinstein (LOR). Fond koondas aktsiad ühte portfelli ja paiskas börsile, kus osakutega kaubeldi ühe kindla ühikuna. Kuigi fondi algus oli edukas, tuli investeerimisfirmal SuperTrust juba mõne aasta pärast sulgeda, sest rangete investeerimise miinimumnõuete tõttu oli investorite huvi fondi vastu väike.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lee Davidson|URL=http://www.morningstar.co.uk/uk/news/69300/the-history-of-exchange-tradedfunds-%28etfs%29.aspx|Pealkiri=The History of Exchange-Traded Funds (ETFs)|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=}}</ref>

Kinnised fondid (ingl ''closed-end ETF'') lähtuvad investeerimisel [[Fondijuht|fondijuhi]] otsustest. Fonde emiteeritakse kindlas mahus. Kuigi strateegiad võivad erineda, on need siiski peamiselt regioonipõhised fondid. Kinnistes ETFides võib suurte summade puhul tekkida likviidsus<nowiki/>probleemlikviidsusprobleem, kuid nende eelis teiste fondide ees on piirangute puudumine, [[Dividend|dividendidedividend]]ide maksmine igas kvartalis ning osaku hinna kujunemine nõudluse ja pakkumise alusel.

* Võimendatud börsil kaubeldav fond – fondi eesmärk on jäljendada alusindeksi muutust mitu korda, mis võimaldab panustada konkreetse indeksi tõusule või langusele. Võimendusega fondid on mõeldud eelkõige lühiajalisteks investeeringuteks.<ref name=":30" /><ref name=":03" />