Lyndon Johnson: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lyndon Baines Johnson''' (tuntud ka initsiaalide '''LBJ''' alljärgi; [[27. august]] [[1908]] – [[22. jaanuar]] [[1973]]) oli Ameerika Ühendriikide 36. president. Ta oli ametis aastail [[1963]]–[[1969]].

Poliitikukarjääri alustas Johnson aastal 1937, kui 10. aprillil 1937 valiti ta [[Esindajatekoda (USA)|Esindajatekotta]] [[Texas|Texase]] 10. ringkonna esindajaks, mis paiknes [[Austin|Austinis]] ja lähiümbruses. 1941. aastal, pealepärast Texase senaator John Morris Sheppardi surma kandideeris ta Senatisenati erivalimistel, kuid kaotas Demokraatliku partei eelvalimistel Texase kuberner W. Lee O'Danielile. 1948. aastal valiti Johnson Senatissesenatisse, 1950. aastal valiti ta Senatisenati enamuspartei aseesimeheks. Peale 1952. aasta valimisi kaotasid demokraadid kontrolli Senatisenati üle, ka enamuspartei liider, Arizona senaator Ernest McFarland, kaotas valimistel, ning Johnsonist sai nüüd vähemuspartei liider. 1954. aasta valimistel taastasid Demokraadid kontrolli Senatisenati üle, ka Johnson valiti tagasi, nüüd sai temast enamuspartei liider.

1960. aastal kandideeris Johnson korraga nii tagasi Senatissesenatisse kui ka presidendiks. Senatisse valiti ta tagasi, kuid presidendivalimistel jäi ta partei eelvalimistel alla [[Massachusetts|Massachusettsi]] kolleegile [[John F. Kennedy|John F. Kennedyle]]. Kuna aga katoliiklik Kennedy vajas võiduks Texase ja lõunaosariikide demokraatide toetust, kes olid Johnsoni pooldajad, valis ta Johnsoni oma asepresidendiks.

Johnsoni läbisaamine Kennedy kabineti liikmetega, eriti Kennedy venna, justiitsminister [[Robert F. Kennedy|Robert F. Kennedyga]], ei olnud hea.

Lyndon B. Johnson sai Ameerika Ühendriikide presidendiks pärast eelmise presidendi [[John Kennedy|John F. Kennedy]] mõrva 1963. aastal. Pärast üheaastast valitsemist Kennedy asendajana kandideeris ta teiseks ametiajaks aastal 1964. Demokraatliku partei eelvalimistel edestas ta [[Alabama]] kuberner George Wallace'it, kes toetas segregatsiooni ja oli 1963. aastal seisnud [[Alabama Ülikool|Alabama Ülikooli]] uksel, et takistada kahe mustanahalise üliõpilase kooli sisenemist, ja Robert F. Kennedyt. Asepresidendiks valis ta Senatisenati enamuspartei aseesimehe, [[Minnesota]] senaator [[Hubert Humphrey]]. Vabariikliku partei eelvalimised võitis ülikonservatiivne [[Arizona]] senaator Barry Goldwater, kes oli vastu 1964. aasta kodanikuõiguste seadusele, väites, et see rikub osariikide õigusi. Demokraadid kujutasid Goldwaterit ohtliku ekstremistina, ning Johnson, juhtinud kõikides küsitlustes suure eduga, võitis valimised ülekaalukalt, võites 44 osariigis ja Columbia ringkonnas 486 valimiskogu häält Goldwateri 52 vastu.