Euroopa Sotsiaalfond: erinevus redaktsioonide vahel

Pidades silmas vajadust suurendada konkurentsivõimet ja tööhõivet seoses [[globaliseerumine | üleilmastumise]] ja rahvastiku vananemisega, loob Euroopa tööhõivestrateegia<ref name="NIh4e" /> ELi liikmesriikidele koordineeriva raamistiku ühtsete prioriteetide ja eesmärkide kokkuleppimiseks tööhõive valdkonnas. Seejärel koondatakse need ühtsed prioriteedid tööhõivesuunisteks<ref name="JGYQr" /> ja kaasatakse riiklikesse reformiprogrammidesse<ref name="PHLQP" />, mille koostavad liikmesriigid iseseisvalt. Liikmesriigid toetavad ESFi vahenditest riiklikke reformiprogramme ja riiklikke strateegilisi raamistikke (NSRF), millega kehtestatakse liikmesriigi peamised prioriteedid talle ELi tõukefondidest eraldatud vahendite kulutamisel.

ESFi vahendite eraldamise prioriteetide kujundamisel mängib rolli ka Euroopa sotsiaalmeetmete kava<ref name="j51sT" />. Sotsiaalmeetmete kavaga püütakse ajakohastada Euroopa sotsiaalset mudelit, kaasajastades tööturge ja sotsiaalkaitset, et töötajad ja ettevõtted saaksid osa rahvusvahelise konkurentsi, tehnoloogiliste edusammude ja rahvastiku struktuuri muutumisega kaasnevatest võimalustest ja et ühtlasi kaitsta haavatavamaid ühiskonnaliikmeid. Peale selle on oma osa ESFi praegustes algatustes kaitstud paindlikkuse kontseptsioonil. Kaitstud paindlikkust võib määratleda kui poliitilist strateegiat, mille eesmärk on suurendada ühelt poolt tööturgude, töökorralduse ja töösuhete paindlikkust ning teisalt tööhõive- ja palgakindlust.<ref name="u51Nb" /> Mõiste "kaitstud paindlikkus" kätkeb endashõlmab uut lähenemisviisi tööhõivele, milles varasem rõhuasetus eluaegsele töökohale on asendunud eluaegse töö tagamisega. Soosides elukestvat õpet, muutustega kohanemist ja liikuvust, loob see töötajatele eeldused oma karjääri ise juhtida.

== ESF:-i strateegia määratlemine ==

== Kuidas ESFi vahendeidabi andmise eraldatakse?põhimõtted ==