Efraim Allsalu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
PResümee puudub |
||
27. rida:
Efraim Allsalu on end Eesti kunstiellu jäädvustanud tänu rikkalikule loomingule ja isikupärasele väljenduslaadile. Kunstnikku hinnatakse eksperimenteerivate maaliliste otsingute ja isikupärase autoritehnika – tundlik värvikasutus, reljeefselt krobeline alusmaalingu pind – väljatöötamise tõttu. Allsalu loomingu kõrgaeg jääb 1960.–1980. aastatesse, mil vaatamata ametlikule nõukogulikule propagandale lõi Allsalu valdavalt elurõõmsa temaatikaga maale, kust võib leida ka iroonia- ja [[sürrealism]]ielemente. Arvestatava peatüki tema loomingus moodustavad väljendusrikkad ja isikupärased vaimuinimeste karakterportreed. Pulbitseva kultuuri- ja teaduseluga Tartus sai ta jäädvustada legendaarseid kultuuritegelasi, nagu [[Villem Ernits]], [[Aira Kaal]], [[Jaan Kiho]], [[Elmar Kits]], [[Leonhard Merzin]], [[Helend Peep]], [[Lembit Saarts]]. Kunstniku loomingust leiame ka tundlikke lillemaale ja [[vaikelu]]sid.<ref>Ülle Kruus, näituse "Efraim Allsalu. Elurõõm ja lüürika karmil ajal" pressiteade, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
Efraim Allsalu hakkas näitustel osalema [[1956]]. aastal. Ta kogus maalikunstnikuna kiiresti tuntust ning juba [[1960]]. aastast kuulusid tema tööd [[Eesti Kunstimuuseum]]i püsiekspositsiooni. Laia vastukaja pälvis Efraim Allsalu, [[Ilmar Malin]]i ja [[Kaljo Polli]] grupinäitus [[Tartu Kunstimuuseum]]is aastal [[1964]]. Aastal [[1983]] korraldati Eesti Kunstimuuseumis tema isikunäitus. [[2015]]. aastal toimus [[Adamson-Ericu muuseum]]is kunstniku
Efraim Allsalu suri [[7. september|7. septembril]] [[2006]] [[Tartu]]s ja ta maeti [[10. september|10. septembril]] [[2006]] [[Tartu Vana-Peetri kalmistu]]le.
| |||