Redaktsioon: 8. jaanuar 2020, kell 10:39 redigeeri MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3021 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. oktoober 2020, kell 09:15 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3547 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Abbe arv''' on [[optika]]s [[dimensioonita suurus]], mis iseloomustab [[Läbipaistvus \|läbipaistva]] materjali, eeskätt [[optiline klaas \|optilise klaasi]] [[Dispersioon (optika) \|dispersiooni]] toimet ehk kui tugevalt sõltub materjali [[murdumisnäitaja]] eri keskkondade piirpinnale langeva [[valgus]]e [[lainepikkus]]est. [[Optika]]s on '''Abbe arv''' (ka '''V-arv''') [[Läbipaistvus\|läbipaistvat]] materjali kirjeldav [[dimensioonita suurus]], mis näitab materjali [[Dispersioon (optika)\|dispersiooni]] mõõtu ([[refraktsioon]]i indeksi muutuse suhe lainepikkusesse). Abbe arvu kõrged väärtused viitavad madalale dispersioonile. Oma nime on saanud saksa füüsik [[Ernst Abbe]] (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija. Abbe arv on dispersiooni pöördsuurus: mida väiksema dispersiooniga materjal, seda suurem on selle Abbe arv. Oma nimetuse on see arv saanud saksa füüsik [[Ernst Abbe]] (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija. [[Pilt:RefractiveIndex3glasses.png\|pisi\|300px\|~~SF-11~~Murdumisnäitaja ~~räniklaasi~~muutus ~~refrakstiooni~~sõltuvalt ~~indeksi~~lainepikkusest ~~muutus~~[[räniklaas]]il SF-11 (ülemine joon), [[boorsilikaatklaas]]il BK-7 ~~borotsilikaatklaasi~~ (keskmine joon) ja ~~sulakvarts~~sula[[kvarts]]il (kriipsjoon)]] Materjali abbe arv,<ref>{{cite book\|last=Hovestadt\|first=H.\|title=Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications\|year=1902\|publisher=Macmillan and Co.\|location=London\|pages=1–81}}</ref><ref>{{cite book\|last=Bergmann\|first=Ludwig\|title=Optics of Waves and Particles\|year=1999\|publisher=Walter de Gruyter\|location=Berlin\|isbn=3-11-014318-6\|pages=198–201\|author2=Clemens Schaefer}}</ref> ''V<sub>D</sub>'', on defineeritud kui▼ ▲Materjali ~~abbe~~Abbe ~~arv,~~arvu väljendatakse harilikult valemiga:<ref>{{cite book\|last=Hovestadt\|first=H.\|title=Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications\|year=1902\|publisher=Macmillan and Co.\|location=London\|pages=1–81}}</ref><ref>{{cite book\|last=Bergmann\|first=Ludwig\|title=Optics of Waves and Particles\|year=1999\|publisher=Walter de Gruyter\|location=Berlin\|isbn=3-11-014318-6\|pages=198–201\|author2=Clemens Schaefer}}</ref> ~~''V<sub>D</sub>'', on defineeritud kui~~ :<math>V_D = \frac{ n_D - 1 }{ n_F - n_C },</math>▼ ▲:<math>V_D = \frac{ n_D - 1 }{ n_F - n_C }\,</math>, kus ''n''<sub>D</sub>, ''n''<sub>F</sub> ja ''n''<sub>C</sub> on materjali refraktsiooni indeksid Fraunhoferi joonte lainepikkustel D-, F- ja C- spektraaljoontel (vastavalt 589,3 nm, 486,1 nm ja 656,3 nm).▼ ▲kus ''n''<sub>D</sub>, ''n''<sub>F</sub> ja ''n''<sub>C</sub> on materjali ~~refraktsiooni indeksid~~murdumisnäitajad Fraunhoferi ~~joonte lainepikkustel~~ D-, F- ja C- ~~spektraaljoontel~~spektraaljoonte lainepikkustel (vastavalt 589,3 [[nanomeeter\|nm]], 486,1 nm ja 656,3 nm). ~~Abbe arve kasutatakse [[Klaas\|klaasi]] ja teiste optiliste materjalide klassifitseerimiseks nende kromaatilisuse alusel.~~ Abbe arvu kasutatakse klaasi ja teiste [[optikasüsteem]]ides kasutatavate materjalide liigitamisel nende kromaatilisuse alusel. Sellel arvul on oluline tähtsus näiteks väikese [[kromaatiline aberratsioon \|kromaatilise aberratsiooniga]] [[lääts]]ede väljatöötamisel. ==Vaata ka==▼ * [[Abbe prisma]] * [[Abbe diagramm]] ==Viited== {{viited}} ▲==Vaata ka== * [[Dispersioon]] * [[Kromaatiline aberratsioon]] [[Kategooria:Optika]]

Abbe arv: erinevus redaktsioonide vahel