Erinevus lehekülje "Abbe arv" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
'''Abbe arv''' on [[optika]]s [[dimensioonita suurus]], mis iseloomustab [[Läbipaistvus |läbipaistva]] materjali, eeskätt [[optiline klaas |optilise klaasi]] [[Dispersioon (optika) |dispersiooni]] toimet ehk kui tugevalt sõltub materjali [[murdumisnäitaja]] eri keskkondade piirpinnale langeva [[valgus]]e [[lainepikkus]]est.
[[Optika]]s on '''Abbe arv''' (ka '''V-arv''') [[Läbipaistvus|läbipaistvat]] materjali kirjeldav [[dimensioonita suurus]], mis näitab materjali [[Dispersioon (optika)|dispersiooni]] mõõtu ([[refraktsioon]]i indeksi muutuse suhe lainepikkusesse). Abbe arvu kõrged väärtused viitavad madalale dispersioonile. Oma nime on saanud saksa füüsik [[Ernst Abbe]] (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija.
Abbe arv on dispersiooni pöördsuurus: mida väiksema dispersiooniga materjal, seda suurem on selle Abbe arv. Oma nimetuse on see arv saanud saksa füüsik [[Ernst Abbe]] (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija.
 
[[Pilt:RefractiveIndex3glasses.png|pisi|300px|SF-11Murdumisnäitaja räniklaasimuutus refrakstioonisõltuvalt indeksilainepikkusest muutus[[räniklaas]]il SF-11 (ülemine joon), [[boorsilikaatklaas]]il BK-7 borotsilikaatklaasi (keskmine joon) ja sulakvartssula[[kvarts]]il (kriipsjoon)]]
Materjali abbe arv,<ref>{{cite book|last=Hovestadt|first=H.|title=Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications|year=1902|publisher=Macmillan and Co.|location=London|pages=1–81}}</ref><ref>{{cite book|last=Bergmann|first=Ludwig|title=Optics of Waves and Particles|year=1999|publisher=Walter de Gruyter|location=Berlin|isbn=3-11-014318-6|pages=198–201|author2=Clemens Schaefer}}</ref> ''V<sub>D</sub>'', on defineeritud kui
 
Materjali abbeAbbe arv,arvu väljendatakse harilikult valemiga:<ref>{{cite book|last=Hovestadt|first=H.|title=Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications|year=1902|publisher=Macmillan and Co.|location=London|pages=1–81}}</ref><ref>{{cite book|last=Bergmann|first=Ludwig|title=Optics of Waves and Particles|year=1999|publisher=Walter de Gruyter|location=Berlin|isbn=3-11-014318-6|pages=198–201|author2=Clemens Schaefer}}</ref> ''V<sub>D</sub>'', on defineeritud kui
:<math>V_D = \frac{ n_D - 1 }{ n_F - n_C },</math>
 
:<math>V_D = \frac{ n_D - 1 }{ n_F - n_C }\,</math>,
kus ''n''<sub>D</sub>, ''n''<sub>F</sub> ja ''n''<sub>C</sub> on materjali refraktsiooni indeksid Fraunhoferi joonte lainepikkustel D-, F- ja C- spektraaljoontel (vastavalt 589,3&nbsp;nm, 486,1&nbsp;nm ja 656,3&nbsp;nm).
 
kus ''n''<sub>D</sub>, ''n''<sub>F</sub> ja ''n''<sub>C</sub> on materjali refraktsiooni indeksidmurdumisnäitajad Fraunhoferi joonte lainepikkustel D-, F- ja C- spektraaljoontelspektraaljoonte lainepikkustel (vastavalt 589,3&nbsp;[[nanomeeter|nm]], 486,1&nbsp;nm ja 656,3&nbsp;nm).
Abbe arve kasutatakse [[Klaas|klaasi]] ja teiste optiliste materjalide klassifitseerimiseks nende kromaatilisuse alusel.
 
Abbe arvu kasutatakse klaasi ja teiste [[optikasüsteem]]ides kasutatavate materjalide liigitamisel nende kromaatilisuse alusel. Sellel arvul on oluline tähtsus näiteks väikese [[kromaatiline aberratsioon |kromaatilise aberratsiooniga]] [[lääts]]ede väljatöötamisel.
==Vaata ka==
* [[Abbe prisma]]
* [[Abbe diagramm]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
* [[Dispersioon]]
* [[Kromaatiline aberratsioon]]
 
[[Kategooria:Optika]]