Akadeemiline Põllumajanduse Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Akadeemiline Põllumajanduse Selts''' (Akadeemiline Põllumajanduslik Selts) on aastatel 1920–1940 ja uuesti aastast 1989 tegutsev selts<ref name="EE"/><ref name="aps.emu.ee">http://aps.emu.ee/ (vaadatud 27.02.2013)</ref>, mis ühendab enda alla [[põllumajandus]]est huvituvaid õppejõude ja üliõpilasi<ref name="EE"/>.
 
Akadeemiline Põllumajanduse Selts on põllumajandusteadlasi ühendav organisatsioon, millel on 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest. 95 aasta jooksulSeltsi on seltsi tegevusse panustanud mitmed silmapaistvad teadlased ja õppejõud nagu professor [[Peeter Kõpp]] (seltsi president aastatel 1921–1940), professor [[Elmar Järvesoo]], õpetatud agronoom [[Theodor Pool]] jpt. Seltsi auliikmeteks on teiste hulgas valitud loomakasvatuse edendaja professor [[Olev Saveli]], president [[Arnold Rüütel]], sordiaretaja akadeemik [[Hans Küüts]] ning mitme põlvkonna metsameeste õpetaja professor [[Endel Laas]].
 
[[Põhikiri|Põhikirja]] järgi on seltsi põhieesmärk "kaasa aidata [[Eesti maaelu]], põllumajanduse, eriti [[põllumajandusteadus]]e arengule"<ref name="aps.emu.ee" />. Seltsi lipukiri ütleb: „Töötada kodumaa põllumajanduse tõstmise tähe all Eesti edumeelse põllumehe vaimus!“
 
Seltsi peamiseks eesmärgiks on seltsitegevuse pakkumine liikmetele. Korra kuus toimuvad teaduslikud ettekandekoosolekud. Korra aastas toimub teaduskonverents koos aastakoosolekuga, kus tehakse kokkuvõtteid eelnevast. Traditsiooniliselt toimub jõulukoosviibimine ja Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Mõnel aastal võetakse ette õppe- ja ajalooreisid. Viimati tehti suvine reis Vormsile ja Ahvenamaale.
 
Seltsi juures tegutseb [[loomakasvatus]]e<ref>[http://aps.emu.ee/TERMINID loomakasvatuse],aps.emu.ee</ref> ja mesinduse[[mesindus]]e terminoloogia toimkond. 2019. aastal taastatakse presidendi ettepanekul seltsi ajaloo uurimise toimkond.
Mõnel aastal võetakse ette õppe- ja ajalooreisid. Viimati tehti suvine reis Vormsile ja Ahvenamaale.
 
Seltsi juures tegutseb [http://aps.emu.ee/TERMINID loomakasvatuse] ja mesinduse terminoloogia toimkond. 2019. aastal taastatakse presidendi ettepanekul seltsi ajaloo uurimise toimkond.
 
==Ajalugu==
APSi esimesel perioodil (1920–1940) tegutses see [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] juures, pärast taasasutamist aga [[Eesti PõllumajandusülikooliPõllumajandusülikool]]i (praegune [[Eesti Maaülikool]]) juures<ref name="EE"/>.
 
23. oktoobril 1920 peeti emakeelse [[Tartu ülikooliülikool]]i põllumajandusteadlaste ringi asutamiskoosolek, mil selle liikmeks astumiseks esitasid sooviavalduse 41 põllumajandusteaduskonna üliõpilast. Sellele organisatsioonile võeti varsti uueks nimeks Akadeemiline Põllumajanduslik Selts – APS, mis iseloomustas seda paremini. Seltsi esimeseks esimeheks oli üliõpilasest õppejõud [[Karl Zolk]] (Leius) ja aastatel 1921–1940 professor [[Peeter Kõpp]]<ref name=":0">Kuum, Jüri 1990. Akadeemiline Põllumajanduslik Selts (APS) 1920–1940. // Agraarteadus I: 1, lk 4–6.</ref>.
 
APS-i kuulusid<ref>[https://aps.emu.ee/userfiles/downloads/1935_APS_nimestik.pdf Liikmete nimestik 1935], aps.emu.ee</ref> mitmed endisaegsed nimekad põllumajandusteadlased ja -eriteadlased. Teiste seas olid eluaegsed liikmed mag. chem. O.[[Osvald Hallik.]], mag. agr. J.[[Juhan Hindriko.]], agr. K.[[Kristjan Jaama]], dr. agr. E. Jaska., dr. agr. E.[[Elmar Järvesoo]], dr. agr. M. Järvik. mag. agr. A.[[Arnold Kivimäe.]], mag. agr. A.[[Ants Käspre.]], dr. agr. P.[[Peeter Kõpp]], dr. s.c. nat. E.[[Elmar Lepik]], dr. agr. E.[[Elmar Liik.]], dr, agr. A.[[August Miljan.]], mag. agr. A,[[August Muuga]], mag. agr. J. [[Joosep Nõu]], õp, agr. Th,[[Theodor Pool]], dr. agr, L.[[Leo Rinne]], dr. agr. N.[[Nikolai Rootsi]], mag. agr. E.[[Endel Vint]] jt.
 
APS on välja andnud mitmeid üllitisi, näiteks 1921–1940 ilmus ajakiri [[Agronoomia (ajakiri)|Agronoomia]], aastast 1990 ilmub samasisuline [[Agraarteadus]]<ref name="EE" />. Agronoomia oli teaduslik-populaarteaduslik põllumajandusteemaline ajakiri. Agronoomias avaldati originaaluurimusi ja -artiklid, reisikirjeldusi, mõttevahetusi, arvustusi, referaate väliskirjandusest, kutsekorralduse kroonikat, personaaliat.
27. rida ⟶ 25. rida:
 
6. märtsil 2018 andsid [http://www.akadeemia.ee/et/blog/_archives/2018/ Eesti Teaduste Akadeemia] saalis assotsiatsioonilepingule allkirjad Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere ja Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president Marko Kass.
== Presidendid ==
 
Seltsi presidendid rohkem kui 95 tegevusaasta jooksul:
*1920 [[Karl Zolk]], oli esimees ühe semestri.
 
*1921–1940 professor [[Peeter Kõpp]]
1920 [[Karl Zolk]], oli esimees ühe semestri.
*1989–2001 professor [[Olev Saveli]]
 
*2001–2007 dotsent [[Heldur Peterson]]
1921–1940 professor [[Peeter Kõpp]]
*2007–2008 dotsent [[Ivar Sibul]]<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/f0193946-801f-4f6c-8e48-5ab301a99046 Ivar Sibul], www.etis.ee</ref>
 
*2008–2015 dotsent [[Arvo Leola]]<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50503d78-65a2-4553-8144-eb392391b5e0 Arvo Leola], www.etis.ee</ref>
1989–2001 professor [[Olev Saveli]]
*Alates 2015 dotsent [[Marko Kass]]
 
2001–2007 dotsent [[Heldur Peterson]]
 
2007–2008 dotsent [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/f0193946-801f-4f6c-8e48-5ab301a99046 Ivar Sibul]
 
2008–2015 dotsent [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/50503d78-65a2-4553-8144-eb392391b5e0 Arvo Leola]
 
Alates 2015 dotsent [[Marko Kass]]
 
APS-i auliikmeks on valitud alates 1991. aastast 25 teadlast ning elutööpreemia on saanud 18, aastapreemia 24 ja noortepreemia 15 teadlast.<ref>Olev Saveli, 2009, Agraarteadus: 1, lk 60–65</ref>
 
Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige on mitmete ülikoolide audoktor, president Arnold Rüütel, emeriitprofessorid [[Harald Tikk]], [[Karl Annuk]] jpt. ning APS-i aupresidendid on emeriitprofessor [[Olev Saveli]] ja [[Heldur Peterson]]. 2019. aasta üldkoosoleku otsusega nimetati dotsent A.[[Arvo Leola]] seltsi aupresidendiks.
 
2017. aastal seltsi presidendi algatatud traditsiooni kohaselt annab president aasta lõpus üle Presidendi Rändkarika tiitliga Aasta Tegija, mille 2017. aastal pälvis olulise panuse eest ajakirja [[Agraarteadus]] toimetamise eest Alo Tänavots.