Ilmar Rebane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Smörre (arutelu | kaastöö)
Nagu 70ndatel kirjutatud
21. rida:
Ta töötas [[1936]]–[[1938]] [[Tööliskoda|Tööliskoja]] [[peasekretär]]ina ning [[advokaat|advokaadina]] Tallinnas ja Tartus. [[1938]]–[[1940]] oli ta [[õiguskantsler]]i [[nõunik]].
 
Nõukogude võimuõkupatsiooni kehtestamiseja sovetiseerimise järel Eestis õiguskantsleri ametkond likvideeriti. I. Rebane asus komisjoni liikmena välja töötama projekte kodanliku Eesti omariikluse aegse seadusandluse muutmiseks.
1940. aasta lõpul ja 1941. aasta esimestel kuudel töötas ta juriskonsuldina mitmes tervishoiu ja kommunaalmajanduse süsteemi asutuses.
 
36. rida:
1966–1976 oli Ilmar Rebane TRÜ kriminoloogia probleemlaboratooriumi teaduslik juhendaja, ajuti ka juhataja. Tema töödest sai alguse kriminoloogiateadus Eestis. I. Rebase vahetul osavõtul publitseeriti seeria kriminoloogiaalaseid töid. Suure populaarsuse võitsid I. Rebase algatusel organiseeritud kriminoloogiahommikud, kus peeti loenguid kriminoloogia mitmetel aktuaalsetel teemadel. Ta oli ka parandusliku töö õiguse, kohtukõne, õiguskasvatuse teooria jt õigusteaduse harude rajajaks.
 
Ta on olnudoli mitme seaduseelnõu ja koodeksi koostamise komisjoni liige ja esimees. [[1988]]–[[1991]] oli ta [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi]] esimees, [[Põhiseaduse Assamblee]] ekspert. [[1990]]–[[1992]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Ülemnõukogu Presiidiumi]] nõunik, [[1992]]–[[1994]] põhiseadusest tulenevate seaduste eelnõu eksperdigrupi juht, aastast 1993 [[emeriitprofessor]].
 
[[Sihtasutus]]e [[Eesti Õiguskeskus]] juures töötab [[Ilmar Rebase fond]] ja antakse välja temanimelist [[stipendium]]i.