Alma Ostra-Oinas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
'''Alma Ostra-Oinas''' ([[16. september]] ([[vkj]] 4. september) [[1886]] Sillaotsa talu, [[Padari]] küla, [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] – [[2. november]] [[1960]] [[Inta]], [[Komi Vabariik]]) oli Eesti poliitikategelane.<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma]</ref>
==Elulugu==
Alma Rosalie Ostra õppis [[Tartu Puškini gümnaasium]]is ja seejärel [[Bestuževi kursused|Bestuževi kursustel]] ([[1915]]) ja [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit ning gümnaasiumis õppimise ajal liitus Alma Ostra [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] Tartu komiteega.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref>
 
Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda Riiga põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.<ref name=":0" /> Aasta1905. hiljemaasta mõistetirevolutsiooni sündmustes osales ta Tallinnas, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele [[Tobolski kubermang]]u Siberis, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') illegaalset parteitööd Tallinnas VSDTP Tallinna komitee liikmena. Saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V kongressile.
 
1910. aastal astus Peterburi Kõrgematele Naiskursustele filosoofiateaduskonda. 1915. aasta sügisel arreteeriti sõjavastase kõne pärast kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all Narva. Oli Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liige ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku partei]] esindaja [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogus]] liige.<ref name=":0" /> Alma Ostra-Oinas oli ajalehe [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] toimetaja ([[1917]]–[[1918]]), [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] saadik ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel.
 
1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra Tallinna. Temast sai ajakirjanik ja poliitik – ta hakkas tööle ajalehe Sotsiaaldemokraat toimetajana ning ta valiti Tartu ja siis [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku partei]] esindaja [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogus]] liige.<ref name=":0" /> Alma Ostra-Oinas oli ajalehe [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] toimetaja ([[1917]]–[[1918]]), [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutise Maanõukogu]] saadik ja osales [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1918. aastal olid nii Alma Ostra-Oinas kui ka tema abikaasa [[Aleksander Oinas]] Eesti iseseisvuse pooldajad.
Aastail 1924–1937 Tallinna linnavalitsuse nõunik ning Töökaitse ja Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst. <ref name=":0" />
 
Aastail 1924–1937 [[Tallinna linnavalitsuselinnavalitsus]]e nõunik ning Töökaitse ja Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst. <ref name=":0" />
 
Alma Ostra-Oinas oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]] ja [[IV Riigikogu]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.
15. rida ⟶ 17. rida:
Tegutses ka advokaadi ja kirjanikuna ([[1923]]. aastal ilmus romaan "Aino").
 
Aastal 1944 ta vahistati.
 
==Isiklikku==