Pärnu raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Pärnu raad asus pärast keskaegse raekoja lammutamist uude hoonesse [[1839]]. aastal, pärast [[Pärnu kindlus]]e likvideerimist [[1835]]. aastal ja linnavõimu üleandmist linna [[komandant|komandandilt]] [[linnakodanik]]est kuuluvale raele. Raad määras selle raekojaks, [[Pärnu foogtikohus|Pärnu]] [[foogtikohus|foogtikohtu]] istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks.

1878. aasta novembris valisid Pärnu kinnisvaraomanikest maksumaksjad eneste seast linna uue võimuorgani Pärnu Linnavolikogu (Duuma), kes valis [[Pärnu linnapea]] koos linnavalitsusega. Pärnu kesklinnas, [[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 4 / [[Nikolai tänav]] 3 asuvat hoonet kasutas [[Pärnu Linnavolikogu]] pärast juurdeehitise tegemist [[1893]]. aastast.

6. juulil 1934 toimus hoones [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsuse]] koosolek; see oli üldse teine [[Vabariigi ValitsuseValitsus]]e koosolek, mis toimus väljaspool Tallinna.

Pärnu raekoja hoone koosneb kahest osast: Uue tänava äärne hoone on klassitsistlikus stiilis ning [[Pärnu Linnavolikogu|linnavolikogu]] ruumidega juurdeehitis [[Nikolai tänavatänav]]a küljel on [[1911]]. aastal Riia [[arhitekt]]i [[Wilhelm Bockslaff]]i [[projekt]]i järgi tehtud [[uusgooti stiil|uusgootika]] ja [[uusbarokk|uusbaroki]] sugemetega [[juugend]]stiilis. Juurdeehitises asusid volikogu kantselei, linnavolinike[[linnavolinik]]e tuba ja [[Pärnu linnapea]] kabinet.