Kahepuuvibu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kahepuuvibu''' on vibuliik, mis kuulub samasse klassi lamineeritud vibudega. Lamineeritud vibu eristab komposiitvibust üht tüüpi eriomadustega materjali kasutamine vibu konstruktsioonis. [[:en:Composite_bow|Komposiitvibud]] on aga sobitatud kokku eriliigilistest materjalidesmaterjalidest. Peamiselt on nendeks sarv, puit või luu. Kahepuuvibul on nendeks kaks erineva mehhaanilisemehaanilise ja struktuurse omadusega puu liiki. Kahepuuvibu kasutus oli laialt levinud Põhja-Euraasia rahvaste juures alates neoliitikumist, kuni 20, sajandi alguseni (Foto 1)<ref>{{Netiviide|autor=Marcus Lepola|url=http://northernwildernesskills.blogspot.com/2010/10/fenno-ugric-bow.html|pealkiri=Finno-Ugric bow|väljaanne=A Skäri - Living Heritage educational project.|aeg=Oct 19, 2010|vaadatud=20.03.2020}}</ref><ref>Vilkuna, Janne. 1994. Muinaisten metsänkävijöiden jousia. – Metsä ja metsänvilja. Kalevalaseuran vuosikirja 73, edited by Pekka Laaksonen and Sirkka-Liisa Mettomäki. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 208–223</ref><ref name=":0" />. Traditsioonilise vibu harrastajate juures säilib selliste vibude valmistamine ja kasutamine aga tänaseni<ref>{{Netiviide|autor=Ivar Malde|url=https://www.facebook.com/kviljobuemakeri/|pealkiri=Kviljo Buemakeri|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.03.2020}}</ref>.

[[Fail:Kahepuu_vibu.jpg|pisi|Joonis 1. Kahepuu vibuKahepuuvibu (joonistanud Mihkel Tammet)]]

Vanimad arheoloogilised leiud, mis viitavad kahepuuvibu kasutusele pärinevad Jaapanist ja dateeritakse keskmisesse Jomoni perioodi 2500–1500 eKr.<ref>{{Netiviide|autor=Korekawa Archaeological Institution|url=https://jomon-japan.jp/en/archives/library/2073/|pealkiri=Korekawa Bow|väljaanne=Korekawa Archaeological Institution|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Soomest pärinevad leiud dateeruvadon dateeritud aga 2.–3. sajandisse. <ref>{{Netiviide|autor=Ragnar Insulader|url=|pealkiri=The Two-Wood Bow. Acta Borealia 2002; 19: 49-73|väljaanne=Acta Borealia 2002; 19: 49-73|aeg=2002|vaadatud=}}</ref> Loode-Venemaalt leitud vanimad kahepuuvibud pärinevad Novgorodi 10. sajandi kihistust. Eestist on leitud ainukesed arvatava kahepuuvibu katked Lõhavere linnuse arheoloogilistel kaevamistel linnuseõuel asetsenud kaevust<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400327.2.25|pealkiri=Haruldasi esmaleide Lõhaverest|väljaanne=Postimees (1886-1944), nr. 81,|aeg=27 märts 1940|vaadatud=}}</ref>. Vibu katke on dateeritud 14. sajandisse. Kahepuuvibud olid Põhja-Euraasia rahvaste juures aktiivses kasutusel veel 19. sajandi lõpus. 19. sajandi Soomest lähtunud etnograafiliste ekspeditsioonide käigus koguti rohkelt informatsiooni meie sugulasrahvuste juurest. Oluliseks allikaks on Soome etnograafi Uuno-Taavi Sireliuse kogutud vibud ja nende kirjeldused <ref>{{Raamatuviide|autor=Sirelius, U. T.|pealkiri=Ostjakkilaiselta matkaltani v. 1898|aasta=1900|koht=Helsinki|kirjastus=Suomalais-Ugrilaisen Seuran aikakauskirja XVII. SKS,|lehekülg=}}</ref>. Kahepuuvibu valmistamise oskus säilis hantide juures veel 20. sajandi alguses <ref name=":0">Дмитриев-Садовников, Григорий Матвеевич. Лук. Облас. Берёсто : ремесленные процессы Ваховских ханты в описаниях и фотографиях Г. М. Дмитриева-Садовникова. 2011. Нижневартовск, Издательский дом Югорский</ref>. Jaapanis on see aga tänaseni katkematu käsitöö traditsioon <ref>{{Netiviide|autor=DICTUM|url=https://www.youtube.com/watch?v=N9Ai56Aq8Os|pealkiri=Kyudo Bogen (Yumi) mit Kanjuro Shibata XXI - Premium-Workshop|väljaanne=www.dictum.com|aeg=22. apr 2016|vaadatud=}}</ref>.