Vikipeedia

Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}}
[[Pilt:CPUbus.png|pisi|Mitmetuumalises protsessoris on tagasiin siseste, esisiin aga väliste andmete vahetamiseks]]
'''Esisiin''' ('''FSB''' ''ingl'' ''Front Side Bus'') on [[arvuti]] [[liides]], mis esineb vanemates (1990–2000) [[Intel]]i-põhiste [[protsessor]]itega arvutites. [[AMD]] vastavaks tehnoloogiaks on [[EV6]] liides. Mõlema ülesanne on edastada andmeid [[keskprotsessor]]i ja [[mälukontroller]]i vahel, mida kutsutakse ka [[põhjasiiniks]].<ref name="pcs">{{cite book |url=https://archive.org/details/upgradingrepair100muel |url-access=registration |title=Upgrading and repairing PCs |author=Scott Mueller |edition=15th |publisher=Que Publishing |year=2003 |isbn=978-0-7897-2974-3 |page=[https://archive.org/details/upgradingrepair100muel/page/314 314]}}</ref>
 
Vastavalt ülesehitusele on mõnedel arvutitel ka [[tagasiin]], mis ühendab keskprotsessori [[vahemälu]]ga. Niisuguse liidese ja sellega ühendatud vahemälu vaheline kiirus on suurem kui ühendus [[muutmälu]]ga läbi esisiini. Esisiini kiirust kasutatakse tavaliselt arvuti kiiruse kirjeldamiseks.
12. rida:
Esisiini esineb põhiliselt [[personaalarvuti]]te [[emaplaat]]idel ja [[server]]ites. Nimetatud tehnoloogia tõi kaasa arvuti kiiruse kasvu, mida komplektse siini arhitektuuriga arvutid eelneval aastakümnel saavutada ei suutnud.
 
Esisiinid ühendavad protsessori ja kogu ülejäänud riistvara tavaliselt [[kiibistik]]e abil, mida Intel implementeeris [[Põhjasild|põhjasilla]] ja [[Lõunasild|lõunasillana]]. Teised siinid nagu [[PCI siin|PCI]], [[kiirendatud graafikaport]] (AGP) ja mälusiinid on ühendatud samuti neisse kiibistikesse, et andmeid eri komponentide vahel edastada. Eespool nimetatud siinid jooksevadtöötavad tavaliselt esisiini [[taktsagedus]]el, kuid ei pruugi olla sellega [[Sünkroonsus|sünkroonitud]].
 
Vastuseks AMD [[Torrenza]] algatusele avas Intel protsessorite pesa esisiinid kolmandate osapoolte seadmetele.<ref name="liCG8" /> Intel hoidis hoolikalt silma peal kellele anda ligipääs esisiinile, lubades ainult Inteli protsessoreid keskprotsessori pesasse. Antud algatuse tulemusena tulid välja FPGA protsessorid, Intel-[http://www.xilinx.com/ Xilinx]-[http://www.nallatech.com/ Nallatech]<ref name="YBafQ" /> ja Intel-[https://www.altera.com/ Altera]-[https://www.xtremedata.com/ XtremeData] partnerlusest, mis anti välja 2008. aastal.<ref name="7cF5X" /><ref name="hwqhW" /><ref name="jeuq8" />
33. rida:
 
=== Kiirendamine ===
Kiirendamine (''ingl overclock'') on nähtus, kus teatud arvuti komponente pannakse töötama suurtematelsuurematel taktsagedustel kui sedasee on seatud jooksmatöötama tehaseseadete poolttehaseseadetega. Seda saavutatakse sageduse, sageduse kordajate ja voolu pingete muutmisega.
 
Tänapäeval on kiirendamine tunduvalt kergemaks muutunud. Arvutikomponentide tootjad väljastavad tooteid, mis on juba ette valmistatud kiirendamiseks ja samuti on paljudesse emaplaatidesse sisse ehitatud palju automatiseeritud võimalused komponentide kiirendamiseks.
53. rida:
Andmehulga edastus ühe tsükli kohta sõltub kasutatavast tehnoloogiast. [[GTL+]] edastab ühe andmehulga ühe tsükli kohta, EV6 2 andmehulka tsükli kohta ja AGTL 4 andmehulka tsükli kohta.
 
Paljud tootjad avaldavad esisiinide kiiruseidkiirust megahertsides, kuid turundusmaterjalid esitavad esisiini kiirust kui tõhusa signalisatsiooni määrana (MT/s). Näiteks kui emaplaadi või protsessori siin töötab kiirusel 200&nbsp;MHz ja teeb 4 andmeedastust tsükli kohta, siis esisiini määr on 800 MT/s.
 
Esisiini [[ribalaius]] määratakse andmeedastuse hulgaga ühe tsükli jooksul, taktsageduse ja bittide arvuga igas edastuses.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Esisiin"