Friedrich II (Brandenburg): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
'''Friedrich II''' (19. november [[1413]] – 10. veebruar [[1471]]), hüüdnimega "'''Raudne'''" (''der Eiserne'') ja mõnikord "'''Raudhammas'''" (''Eisenzahn''), oli [[Brandenburgi mark]]krahvkonna [[kuurvürst]] 1440. aastast kuni oma tagasiastumiseni 1470. aastal; ta oli [[Hohenzollernid|Hohenzollernite dünastia]] liige.
 
[[Pilt:FriedrichII Brbg Siegesallee.JPG|thumb|Alexander Calandrelli tehtudloodud kuju, 1898, endine [[Siegesallee]], Berliin]]
 
== Elulugu ==
12. rida:
Friedrich II sündis Tangermünde lossis ''(Burg Tangermünde)'', kui [[Tangermünde]] oli [[Brandenburgi mark]]krahvkonnas, [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I-le]], Brandenburgi esimesele Hohenzollernist valitsejale, ja tema naisele Elisabethile. Teise pojana olid tal vennad [[Johann (Brandenburg-Kulmbach)|Johann Alkeemik]] ja [[Albrecht Achilles]], kes mõlemad valitsesid samuti Brandenburgi kui [[markkrahv]]id.
 
1421. aastal, 8-aastasenaaastaselt, kihlati Friedrich [[Jadwiga Jagiellonka (1408–1431)|Jadwiga Jagiellonkaga]], kuid seetoo suri 8. detsembril 1431, enne abielu toimumistsõlmimist.
 
Kui Friedrich I 1437. aastal tagasi tõmbus, andis ta oma saamatule vanemale pojale Johannile [[Bayreuthi vürstkond|Bayreuthi vürstkonna]], samas asus Friedrich II Brandenburgi valitsema. Erinevalt oma isast pöördus ta keiserlikust poliitikast kõrvale ja keskendus jõupingutustele rahustada kuurvürstkonna aadel ja linnad. Tülid [[Berliin]]i linnaga algasid 1440. aastal tema plaanidest ehitada uus elukoht [[Spree]] jõe [[Cölln]]i saarele. 1448. aastal kulmineerus ''Berliner Unwille'' (nördimus) linna territooriumi loovutamise vastu kuurvürsti linnuse jaoks avalikuks mässuks, kui kodanikud ujutasid üle tulevase ''[[Berliini loss|Stadtschlossi]]'' kaevetööd. Sellegipoolest võitis Friedrich II, kui palee ehitati ja linna õigusi otsustavalt piirati.
 
1453. aastal saadeti Friedrich II-le kui Brandenburgi markkrahvile Rhodoselt Püha Johannese rüütlite suurmeistri poolt kirjutatud kiri, milles ta teavitas teda Konstantinoopoli langemisest ja palus tal saata neile toetust, mis lubaks neil jätkata võitlust Türgi ohu vastu. Tema vastus on teadmata.
 
1454. ja 1455. aastal sõlmis ta [[Cöllni ja Mewe lepingud]] ning sai nendega Saksa ordu riigilt [[Neumark]]i tagasi. Väsinuna pikast võitlusest [[Brandenburgi-Pommeri konflikt|Pommeri hertsogkonnaga]], astus ta 1470. aastal oma noorema venna Albrecht Achillesi kasuks tagasi, taandus Bayreuthi vürstkonda ja suri aasta hiljem [[Neustadt an der Aisch]]is.