Joaoru: erinevus redaktsioonide vahel

mis oli Narva linna territooriumil üks suuremaid tootmisettevõtteid enne [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimene maailmasõda]]. Malmivalu tehas tootis malmist veetorusid. Ülejäänud Joaorus olid eramajad õuede ja aiamaadega, Narva linna lõunakülje ja raudtee vahel väljakujunenud [[Joaoru eeslinn]]a peatänavaks oli lõuna poole viiva vana tee osa (praegune [[Aleksander Puškini tänav]]). Joaoru eeslinna kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamud ja püstitati luteriusu Aleksandri kirik ja Kulgu tehases valminud erivärvilistest tellistest apostliku õigeusu [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]].

Joaoru linnaosa elanikkonna moodustasid algselt Narva suurvabrikute töölised. 25. aprill 1919. aastal [[Viru rinne|Viru rindel]] toimunud Punaarmee poolse suurtükitulega süttis linnaosa ja hävines ca 200 elumaja<ref>[https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1942/04/25/3 Enamlaste esimesi hävitustöid Narvas], Põhja Kodu, 25 aprill 1942</ref>,<ref>[https://dea.digar.ee/article/esmaspaev/1939/04/22/30 20 a. Narva Joaoru tulemöllust.], Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 16, 22 aprill 1939</ref>. 1924. aastal suleti Joaorus asunud D. [[Dmitri Zinovjevi masinatehas|Zinovjevi masinatehas]] ja selle ruumides avati [[Narva Linna Tööstuskool]]. Tööstuskooli hooned põlesid aga maha 1940. aastal. Aastail 1936–1938 ehitati Joaoru jäärakusse linnaarhitekt insener [[Erich Otting]]u projekti alusel supelpaviljon, mis avati 1938. aastal.