Surmatants (Basel): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
"Surmatants" oli umbes 60 meetrit pikk ja kulges müüri siseküljel ringi ümber ilmikute surnuaia. Maal elas üle [[reformatsioon]]i [[pildirüüste]]liikumised ja ajavahemikus 15. kuni 18. sajandini restaureeriti, täpsemalt maaliti seda korduvalt üle. Baseli "Surmatants" oli küll tuntud vaatamisväärsus, kuid 18. sajandil oli see laiema valikkuse jaoks kaotanud oma väärtuse. Elanikkonna nõudmine lammutada müür ja kujundada surnuaia asemele park tipnes 1805. aasta 6. augustil linnaelanike omavolilise lammutustööga. Baseli kunstihuvilised päästsid lammutustööst 23 maalifragmenti, millest 19 on tänapäevani säilinud ja eksponeeritud Baseli ajaloomuuseumis<ref>[https://www.archaeologie.bs.ch/ausgraben/abgeschlossene-ausgrabungen/innerstadt/am-totentanz.html Friedhof am Totentanz. – Archäologische Bodenforschung des Kantons Basel-Stadt]</ref>.
== Ülemaalingud ==
* 1529. aastal toimus Baseli pildirüüste ja 1568. aastal andis Baseli raad maalija [[Hans Hug Kluber]]ile korralduse maali ülemaalingutega ajakohastada. Kunstnik andis jutlustajale [[Johannes Oekolampadius]]e näojooned, kohendas figuuride riietust uue maitse järgi ja skelette anatoomiliselt korrektsemaks. Lõppu lisas Kluber enese ja oma pereliikmete kujutised koos kahe skeletiga.
* 1614.–1616. aastatel parandas maali Emanuel Bock, üks [[Hans Bock vanem]]a poegadest, kuid lisas omalt poolt vähe juurde. Mõned paksupõselised näod paistavad olevat tema pintsli alt tulnud.
* 1657.–1658. aastatel restaureeriti maali kolmandat korda.
* 1703. aastal restaureeriti maali neljandat korda.
== Säilinud fragmendid ==
| |||