Redaktsioon: 20. august 2020, kell 17:17 redigeeri Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 650 muudatust P Evlper teisaldas lehekülje Epitaaf pealkirja Epitaaf (kunst) alla: olgu see artikkel kunsti mõiste kohta ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. august 2020, kell 17:30 redigeeri eemalda Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 650 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Mustpeade epitaaf, TLM 4938 Mustpeade epitaaf.jpg\|pisi\| Mustpeade vennaskonna epitaaf [[Tallinna Linnamuuseum]]is]] '''Epitaaf''' on [[surnu]] mälestuseks [[Kirik (pühakoda)\|kirik]]uruumi, kiriku välisseinale või kiriku vahetusse lähedusse paigaldatud mälestustahvel, tavaliselt figuraalse kompositsiooniga<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Epitaaf võib olla nii [[raidkunst]]iteos, enamasti [[reljeef]], kui ka [[tahvelmaal]]. ~~'''Epitaaf''' on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt [[hauasammas\|hauasambal]].~~ == Ajaloost == ~~'''Epitaaf '''on hauakiri või hauakirjaga mälestussammas, ka surnu[[ vappepitaaf]] või [[mälestustahvel]] kiriku seinal.~~ Epitaaf kujunes välja 14. sajandil<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Varased epitaafid olid enamasti surnu matusekohaga vahetult seotud (epitaafi üks tähendusi ongi hauakiri), need kandsid surnu nime ja tiitlit ning vahel lisandus neile tekst palvega paluda lahkunu hinge eest. Alates 16. sajandist hakkas epitaaf olema hauakohaga füüsiliselt mitte seotud memoriaalkunstiteos<ref>[http://www.beyars.com/kunstlexikon/lexikon_2583.html Epitaph. – Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann]</ref>. ~~'''Epitaaf '''võib olla ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus.~~ ~~Näiteks [[Juhan Liiv]]i hauasammast ehib epitaafina tema [[luuletus]] "[[Kui tume veel kauaks ka sinu maa]]".~~ 16.–17. sajandi luterlikus matusekultuuris olid kiriku seintele üles seatud epitaafid ehk mälestuspildid üks tähelepanuväärseimaid mälestamiskunsti teoseid. Epitaafe tellisid endale jõukad linnakodanikud, [[aadlik]]ud ning [[pastor]]id. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks. Tavaliselt koosnes epitaaf kolmest osast: mäletatavate portreedest, usulisest stseenist ja tekstist. Enimkujutatud usulised stseenid olid [[Kristuse ristilöömine]] ning [[Kristuse ülestõusmine]]. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ja aadlike epitaafe.<ref>Merike Kurisoo, ''Ars moriendi'' – suremise kunst, EKM, 2013</ref> ==~~Allikas~~Kirjandus== * Merike Kurisoo, ''Ars moriendi'' – suremise kunst, EKM, 2013

Epitaaf (kunst): erinevus redaktsioonide vahel